Erinevus lehekülje "Brest (Valgevene)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[1919]]–[[1939]] kuulus Brest Poolale (Brześć),
 
1939. aasta 1. septembril alanud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] Saksamaa vägede pealetungi käigus toimus Poola vägede poolt [[Bresti tsitadell]]i kaitsmine 14-16. septembrini, kindluse osade kaitsmine jätkus Poola vägede poolt ka pärast [[NSV Liidu kallaletung Poolale]] 17. septembril, siis juba [[Punaarmee]] väeosade vastu. Kuna Saksa väed olid ületanud [[Molotov-Ribbentropi]] paktis määratletud väekoondiste paiknemise piirjoone, pidid nad Bresti loovutama Punaarmeele. 22.septembril korraldati ühine sõjaväeparaad mida juhatasid Punaarmee 29. kaardiväe üksiku tankibrigaadi komandör kindralmajor Semjon Krivošei ja Wehrmahti 4 .armee motoriseeritud korpuse kindralleitnant [[Heinz Guderian]].Kindralid suhtlesid prantsuse keeles.Pidulike marsihelide saatel asus teele saksa sõjaväekorpus ja sisenesid nõukogude tankid. Aastaid hiljem, 22 juunil oli Bresti vallutamas kindralooberst Heinz Guderian. 28. juulil 1944 vallutas Bresti kindralmajor Semjon Krivošei.1939 aasta sõbralikust Bresti paraadist osaleja Semjon Krivošei elas 79, kaotuse üleelanud Heinz Guderian 65 aastat.
 
Pärast piirkonna vallutamist Saksa vägede poolt ning selle üleandmist NSV Liidule liideti valgevenelastega asustatud ajalooline Valgevene piirkond [[Valgevene NSV]]-ga.
1460

muudatust