Ségolène Royal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 60 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q81923 (translate me)
Resümee puudub
10. rida:
Ségolène Royal lõpetas, nagu suur osa Prantsusmaa poliitilisest eliidist, [[Riiklik Haldusjuhtimise Kool|Riikliku Haldusjuhtimise Kooli]]. Ta oli samas klassis [[François Hollande]]'iga, kellest sai tema elukaaslane aastakümneteks. Nende õpingute ajal loobus ta kasutamast oma eesnime Marie, sest ta arvas, et selle oli kõigile oma tütardele valinud tema isa, et neid alavääristada ja propageerida aegunud vaadet naiste rollile ühiskonnas.
 
Pärast kooli lõpetamist [[1980]] töötas ta paar aastat halduskohtus. [[1982]] pani Prantsusmaa presidendi [[François Mitterrand]]i erinõunik [[Jacques Attali]] teda tähele ja värbas ta oma töötajate sekka. Royal töötas asjaajanaasjaajajana kuni [[1988]]. aastani.
 
1988 otsustas Royal kandideerida [[RahvusassambleeRahvuskogu (Prantsusmaa)|Rahvuskogu]]sse. Erakond saatis ta kandideerima [[Deux-Sèvres'Sèvresi departemang]]us. See oli maapiirkond Lääne-Prantsusmaal, kuiskus elanikud olid põhiliselt [[katoliiklased]] ja [[protestandid]], ning ta kandideeris ametisoleva [[Ühendus Prantsuse Demokraatia eest|Ühenduse Prantsuse Demokraatia eest]] liikme vastu. Konservatiivid olid selles paigas võimul olnud alates [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpust. Vastu igasuguseid ootusi suutis Royal võita. Ta oli selle piirkonna [[rahvasaadik]] RahvusassambleesRahvuskogus aastail [[1988]]–[[1992]], [[1993]]–[[1997]] ja [[2002]]–[[2007]].
 
Royal oli keskkonnaminister [[Pierre Bérégovoy]] valitsuses 1992–1993 ning haridusminister ja perekonnaminister [[Lionel Jospin]]i valitsustes 1997–2002. Kaks korda lahkus ta saadikuametist sellepärast, et sai ministriks. Ta saanuks RahvusassambleesseRahvuskogusse naasta kuni 2007. aastani, mil ta otsustas RahvusassambleesseRahvuskogusse mitte tagasi kandideerida.
 
16. novembril [[2006]] valis [[Prantsuse Sotsialistlik Partei]] ta oma kandidaadiks [[Prantsusmaa 2007. aasta presidendivalimised|2007. aasta presidendivalimistel]]. Presidendikandidaadi valimistel olid tema peamised vastaskandidaadid endised peaministrid [[Laurent Fabius]] ja Lionel Jospin, kauaaegne haridus- ja kultuuriminister [[Jack Lang]], endine rahandusminister [[Dominique Strauss-Kahn]] ja Royali elukaaslane Hollande. Royal kogus oma erakonna liikmete häältest 60,69%, kõik ülejäänud kandidaadid jäid alla 20%, ja Royal võitis oma erakonna 104 piirkonnaorganisatsioonist 101-s. Lõplikult kinnitati Royali kandidatuur Sotsialistliku Partei kongressil [[26. november|26. novembril]].