Rahvuskogu (Armeenia): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Andres teisaldas lehekülje Rahvusassamblee pealkirja Rahvuskogu (Armeenia) alla
Resümee puudub
1. rida:
'''RahvusassambleeRahvuskogu''' ([[armeenia keel]]es Ազգային Ժողով, ''Azgajin Žoghov'') on [[Armeenia]] [[parlament]], Armeenia Vabariigi kõrgeim [[seadusandlik võim]]uorgan.
 
RahvusassambleeRahvuskogu on ühekojaline, selles on 131 viieks aastaks valitud liiget. 41 liiget valitakse ühekohalistest [[valimisringkond]]adest ja 90 proportsionaalse esinduse alusel. Viimased määratakse parteinimekirjade põhjal [[erakond]]ade seast, mis said valimistel vähemalt 5% häältest. 31. maist 2012 on Armeenia RahvusassambleeRahvuskogu spiiker [[Hovik Abrahamjan]] ([[Armeenia Vabariiklik Partei]]).
 
Parlamentarism sai Armeenias alguse 1860. aastal, mil [[OttomaniOsmanite impeerium riik|OttomaniOsmaite Türgisriigis]] võeti vastu Armeenia rahvuslik [[konstitutsioon]]. Selle alusel loodi 140-liikmeline Armeenia RahvusassambleeRahvuskogu, mis tegeles OttomaniOsmanite riigi armeenlaste rahvus-, usu-, haridus-, kultuuri- jts küsimustega. Traditsioon jätkus pärast riigi iseseisvumist [[Armeenia Demokraatlik Vabariik|Armeenia Demokraatlikus Vabariigina]] 1917. aastal.
 
==Koosseis pärast 2012. aasta valimisi==
Pärast [[2012. aasta Armeenia parlamendivalimised|2012. aasta Armeenia parlamendivalimisi]] jagunesid kohad RahvusassambleesRahvuskogus järgnevaltjärgmiselt: [[Armeenia Vabariiklik Partei]] 69, [[Õitsev Armeenia]] 37, [[Armeenia Rahvuskongress]] 7, [[SeaduseSeaduslikkuse VõimParei]] 6, [[Armeenia Revolutsiooniline FöderatsioonLiit]] 5, [[Pärand (Armeenia partei)|Pärand]] 5, sõltumatud 2. Viieprotsendilist häältekünnist ei ületanud [[Armeenia Kommunistlik Partei]], [[Armeenia Demokraatlik Partei]] ja [[Ühinenud Armeenlaste Partei]]. Seega jäi võimule valitseva presidendi [[Serž Sargsjan]]i juhitav Armeenia Vabariiklik Partei.
 
==Välislingid==
* [http://www.parliament.am/?lang=eng Armeenia RahvusassambleeRahvuskogu koduleht]
 
[[Kategooria:Armeenia poliitika]]