Redaktsioon: 11. detsember 2013, kell 00:54 redigeeri Eilyre (arutelu \| kaastöö) 36 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. detsember 2013, kell 00:56 redigeeri eemalda Eilyre (arutelu \| kaastöö) 36 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: [[informaatika\|Arvutiteaduses]] ja [[informatsiooniteooria\|informatsiooniteoorias]] on andmete pakkimine (ka '''andmete tihendamine''', '''andmetihendus'''; '''bitimäära vähendamine'''; (Inglise K. ''"Data compression"'')) andmete kodeerimine selliselt, et väljundandmed on mälu mahult väiksemad kui sisendandmed. <ref>{{cite journal\|last=Mahdi\|first=O.A.\|coauthors=Mohammed, M.A.; Mohamed, A.J.\|title=Implementing a Novel Approach an Convert Audio Compression to Text Coding via Hybrid Technique\|journal=International Journal of Computer Science Issues\|year=2012\|month=November\|volume=9\|issue=6, No. 3\|pages=53–59\|url=http://ijcsi.org/papers/IJCSI-9-6-3-53-59.pdf\|accessdate=6 March 2013}}</ref> Pakkimist on kahte tüüpi: kadudega ja kadudeta. Kadudeta andmetihendus vähendab bitimäära läbi selle, et leiab ja elimineerib statistilise liiasuse (Inglise K. ''"Statistic redundancy"''). <ref>{{cite journal\|last=Pujar\|first=J.H.\|coauthors=Kadlaskar, L.M.\|title=A New Lossless Method of Image Compression and Decompression Using Huffman Coding Techniques\|journal=Journal of Theoretical and Applied Information Technology\|year=2010\|month=May\|volume=15\|issue=1\|pages=18–23\|url=http://www.jatit.org/volumes/research-papers/Vol15No1/3Vol15No1.pdf}}</ref> Kadudeta pakkimisel informatsiooni ei lähe kaduma. Kadudega pakkimisel leitakse ebavajalik informatsioon ja eemaldatakse see. Kui andmed on pakitud, saab neid andmeid uuesti kasutada ainult siis, kui need kindlad andmed on lahti pakitud. <ref>{{cite book\|last=Salomon\|first=David\|title=A Concise Introduction to Data Compression\|year=2008\|publisher=Springer\|location=Berlin\|isbn=9781848000728}}</ref> Tihendus on vajalik, sest see aitab vähendada ressursikulu, nagu andmete säilitamise ruum või edastusmaht. Kuna andmed peavad olema lahtipakitud, et neid kasutada, on andmete tihendus arvutusvõimsuse suhtes nõudlik. See tähendab seda, et andmete tihendus tähendab muude ressursside eraldamist informatsiooni mahu vähendamise nimel. Seega võib näiteks video vaatamisel vaja minna suhteliselt võimsat riistvara, et arvuti suudaks informatsiooni lahti pakkida piisavalt kiiresti, et seda videot ilma probleemideta (puhverdamisvajaduseta) vaadata. Veel on võimalus see tihendatud andmehulk täielikult lahti pakkida enne, kui seda kasutama tahetakse hakata, kuid see vajab rohkem ruumi ja aega. Seega, andmete pakkimise süsteemid tähendavad, et andmete mahu vähendamise nimel ohverdatakse muid resursse, nagu aeg, arvutuslik võimsus ja andmete enda moonutus (kasutades kadudega pakkimist). ==Statistiline liiasus== 27. rida: ==Kadudega andmetihendus== Kadudega andmetihenduse algoritme kasutatakse ainult olukordades, kus täielik perfektsus pole nii tähtis. Kaotades mittevajalikkud detailid andmete allikast saab säästa mäluruumi. Kadudega tihendamise [[Algoritm\|algoritmid]] on ehitatud üles erinevate uurimiste põhjal, kuidas inimene tajub võib märkab kindlat informatsiooni. Näiteks, inimese silm on rohkem tundlik väikestele heleduse muutustele kui värvi muutustele. Selle põhjal saab teha väikeseid kompromisse informatsiooni säilitamise ja andmehulga vähendamise vahel. Mitmed populaarsed pakkimise formaadid kasutavad ära neid väikseid tajumise erinevusi, nagu näiteks JPEG või muud muusika, piltide või video pakkimise [[Algoritm\|algoritmid]]. Kadudega piltide pakkimist saab kasutada digitaalkaamerates, et vähendada mälu kasutust piltide poolt, kuid selle nimel ohverdatakse võimalikult minimaalne hulk pildi kvaliteeti. Sarnaselt, DVD-d kasutavad kadudega MPEG-2 Video pakkimise formaati või "koodeksit" nagu seda kutsutakse heli ja videote pakkimisel.

Andmete pakkimine: erinevus redaktsioonide vahel