'''Jaan Soots''' [[Vabadusrist|VR I/1]] (29. veebruar/[[12. märts]] [[1880]] Küti talu, [[Helme vald (Helme kihelkond)|Helme vald]], [[Valgamaa]] – [[6. veebruar]] [[1942]] [[Ussollag]], [[Solikamsk]], [[NSV Liit]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kindralmajor]]) ja poliitik. [[Korp! Sakala]] vilistlane.
{{Vabadusrist|I/1}}
==Teenistus Vene armees==
Jaan Soots astus [[1900]]. aasta [[15. veebruar]]is II järgu vabatahtlikuna [[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserlikku armee]]sse, 107. Troitski jalaväepolku. Aastail [[1902]]–[[1905]] õppis Jaan Soots [[Vilnius]]e sõjakoolis, mille lõpetas podporutšiku (nooremleitnandi) aukraadiga. Teenis 7. [[Žemaitija]] polgus, osales 98. Jurjevi jalaväepolguga aastatel [[1905]]–[[1907]] [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]], kus osales lahingutegevuses Mandžuurias ning 23. novembril 1905. aastal annetati talle [[Püha Stanislavi orden|Püha Stanislavi III järgu orden]]. 1. novembril 1907. aastal ülendati J. Soots porutšikuks (leitnandiks).
1910. aasta augustis astus J. Soots Keiserlikku Nikolai Sõjaväeakadeemiasse, õpingute ajal ülendati ta 1910. aasta 11. detsembril [[staabikapten]]iks ning teenis eduka õppimisega [[Püha Anna orden]]i III järgu ning sai õigused teenida kindralstaabis. [[1913]]. aasta [[8. mai]]l lõpetas J. Soots [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]] esimese järgu tulemustaga ja suunati seejärel teenistust jätkama [[Kaasani sõjaväeringkond]]a, kus teenis [[sõjaväeringkond|sõjaväeringkonna]] [[sõjaväeringkonna staap|sõjaväeringkonna staabis]], sealhulgas 16. jalaväekorpuse staabis, 186. Aslandusi jalaväepolgu 4. roodu ülemana [[Saraatov]]is ning uuesti 16. jalaväekorpuse staabis, nimetati 28. juulil 1914. aastal korpuse staabi noorem[[adjutant|adjutand]]iks.
==Maailmasõda ja Vene kodusõda==
1914. aasta süguisel alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] teenis ta rindel, kus „Ülesnäidatud vapruse eest sakslaste ja austerlaste vastu” annetati talle 19. jaanuaril 1915. aastal „Mõõgad ja Lint” Püha Anna III järgu juurde. 1915. aasta 2. veebruaril ülendati J. Soots kapteniks ja arvati [[Kindralstaabi ohvitserid|Kindralstaabi nimekirja]]. 28. veebruaril 1915. aastal annetati „Tubliduse eest võitluses austerlaste vastu” [[Püha Stanislavi orden]]i II järgu „mõõkadega” ja juba 15. märtsil lisati eelmisele Püha Stanislavi III järgu ordenile „tubliduse eest austerlaste vastu võitluses” „Mõõgad ja Lint”.
