NFC: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{vikinda}}{{keeletoimeta}}
'''NFC''' ('''Near Field Communication''')<ref>http://www.gsmarena.com/glossary.php3?term=nfc</ref> on uudne ja jõudsalt arenev kontaktivaba lähivälja tehnoloogia kogu maailmas, mis võimaldab kasutada mobiiltelefoni hoopis uutmoodi ja laialdasemalt kui seni harjutud. NFC tehnoloogia võimaldab lähiväljas teha kontaktivabasid autentimis- ja maksetoiminguid – tasuda teenuste ja toodete eest, saada infot, avada uksi, autoriseerida ja muud sellist. NFC abil ühendatatakseühendatakse mobiilis olev moodul ja terminal kontaktivabalt 2–3 cm kauguselt raadiosidet kasutades.<ref>http://capturetechnologiesinc.com/the-future-of-near-field-communications/</ref>
 
== Kasutusvaldkonnad ==
16. rida:
* Turvaline – töötab turvaliselt vaid mõne sentimeetri kauguselt.
* Avatud ja standardiseeritud – NFC tehnoloogia vastab ISO, ECMA ja ETSI standarditele
* Ühilduv – ühildub olemasolevate kontaktivabade tehnoloogiatega .
*Väike energiatarve – NFC vajab vaid 15mA elektrienergiat.
* Kiire ühendumine – võrreldes Bluetoothiga ühendamisega, mida on tihti vaja ühenduse turvalisuse tagamiseks paroolidega kinnitada, ei vaja NFC seda ning suudab ühenduse luua vähem kui kümnendiksekundiga. NFC töötamiseks ei ole alati tarvis, et mõlemad seadmed oleksid energiavõrku ühendatud, teatud tingimustel piisab ka ühest seadmest, millel on ligipääs elektrienergiale.
 
31. rida ⟶ 32. rida:
== Puudused ettevõtjale ==
* Kulukas – NFC on kallis tehnoloogia ja väiksemad ettevõtted ei soovi tihti riskida suurte investeeringutega, nagu seda on NFC, sest selle poolt antavat lisakasumit on raske mõõta. Valides NFC toega masinad, peavad jaemüüjad arvestama selliste lisakuludega nagu tarkvara- ja riistvaraarendus, mis on üsna kallid. Samuti seisavad ettevõtjad keerukate küsimuste ees: mitu seadet soetada, millist tootjat eelistada, kes aitab kogu süsteemi paigaldada ning käivitada. Ettevõttele võib väga kulukaks osutuda oma traditsioonilise süsteemi muutmine. Samuti on mõistlik tööle võtta tehnikud, kes konkreetse tehnoloogia kaasamisega tegelevad ning samal ajal ka sama tehnoloogiat arendavad.
* Tasuvus küsimärgiga – hetkel on väga suur osa inimestest nutitelefonita ning need, kellel nutitelefon on, ei pruugi NFC tehnoloogiat omada, kuna NFC on üsna uus. See aga tähendaks NFC teenuse arendamisele keskendudes väikese vähemuse peale panustamist, mis enamike ettevõtete jaoks ei ole piisav ajend NFC tehnoloogiaga kaasa minemiseks. Siiski on analüütikute arvates üsna tõenäoline, et NFC kogub alles tuult tiibadesse ning mõne aasta pärast võib kliendi jaoks ettevõtte integreeritus NFC tehnoloogiaga iseeenesestmõistetavenesestmõistetav olla.
 
== NFC<ref>http://www.techradar.com/news/phone-and-communications/what-is-nfc-and-why-is-it-in-your-phone-948410</ref> ==
Near Field Communication, lühendatult NFC, on kontaktivaba side seadmete vahel, näiteks nutitelefonide või tahvelarvutite vahel. Kontaktivaba side võimaldab kasutajal viibutada nutitelefoni NFC seadme lähedal, ilma et seadmeid puudutataks või et tuleks läbida mitmeid etappe ühenduse loomiseks. NFC tehnoloogia on populaarne Euroopas ja Aasias ning levib kiiresti üle kogu USA . NFC võimaldab samal ajal ka teiste juhtmevabade ühenduste kasutamist, nagu Bluetooth. 2004. aastal loodi NFC Foorum (asutajateks Sony, Nokia ja Philips), mis jõustab rangeid standardeid, mida tootjad peavad täitma, disainides NFC toega seadmeid. See tagab NFC on turvalisuse ja kerge kasutatavuse erinevates versioonides. Sobivus erinevate seadmetega on võti NFC populariseerimise juures. Lisaks kõigele eelnevale peab NFC suutma suhelda ka teiste traadita tehnoloogiatega ning teiste NFC ülekannetega. NFC tehnoloogia võimaldab seadmel , mis on tuntud kui lugeja, kuulaja või aktiivne seade, luua raadiosageduse, mis suhtleb teise NFC ühilduva seadmega või väikese NFC märgigamärgisega. Passiivsed seadmed, nagu NFC märgised nutikates plakatites, talletavad teavet ja suhtlevad lugejaga, kuid ei loe aktiivselt muid seadmeid. P2P suhtlus läbi kahe seadme on samuti võimalik. Selline kooslus lubab mõlemal seadmel teavet saata ja vastu võtta. Nii ettevõtted kui ka üksikisikud saavad NFC tehnoloogiast kasu. Integreerides krediitkaardid, metroopiletid ja paberkupongid kõik ühte seadmesse, võib klient reisida rongis, maksta toidukaupade eest või säilitada kaupluse boonuspunkte ja isegi vahetada kontaktandmeid nutitelefoni viibutamisega. Kiirem tehing tähendab vähem ootamist ja õnnelikumaid kliente. Väiksema arvu kliendikaartide ja muude maksevahendite kaasaskandmine tähendab väiksemat võimalust, et need varastatakse või kaotatakse. Google on käivitanud oma virtuaalse rahakotiteenuse, milleks on Google Wallet, PayPal pakub rahaülekandeid nutitelefonidega ja ennustatakse, et paljud teised ettevõtted järgivad nende suunda. Tehnoloogia arenedes tekib rohkem NFC toega seadmeid ning ettevõtteid, kes NFC tehnoloogias võimalusi näevad ning seda tehnoloogiat kliendi huvides rakendavad.
 
== Toimimine<ref>http://www.digitark.ee/mis-on-nfc-ehk-lahivaljaside/</ref> ==
NFC märgised ehk(ingl tag’id''tag'') kannavad infot, mida saab mugavalt NFC telefoniga kasutada. Tegemist on pisikese antenniga mälukiipidega, millemis võivad olla mitmesuguse kuju, suurus ja otstarve on erinevadotstarbega. Tihti lisavad mitmed telefonitootjad kallimatele mudelitele NFC märgised karpi kaasa. Telefoni omanik saab ise märgisele telefonis oleva spetsiaalse rakenduse abil määrata kindla ülesande vōi tegevuse, näiteks on võimalik telefoni seadistada sedasi, et edaspidi kui telefon ühe kindla märgisega kokku puutub, aktiveerib see alati hääletu helinaprofiili. Sellise ülesandega märgise vōib asetada magamistuppa öökapile ning edaspidi ei pea telefoni hääletuks seadmiseks tegema muud kui asetama telefoni hetkeks märgisele piisavalt lähedale. Eestis toimub pilootprojekti korras EMT loodava mobiilse rahakoti „Minu rahakott“ testimine, mille käigus on juba välja jagatud mitmed nutitelefonid, milledes eelmainitud teenus töötab ning samuti on mõndade kaubanduskettidega, näiteks Tallinna Kaubamajaga, loodud koostööleping, et kliendid saaksid uut teenust testida enne, kui see kõigile EMT klientidele avatakse. Esialgu on selline teenus Eestis ainulaadne ning teised operaatorid pole avalikustanud soovi sarnast teenust lähiajal arendama hakata.
 
== Tehniline külg <ref>http://developer.android.com/guide/topics/connectivity/nfc/index.html</ref> ==
NFC töötabühendus magnetilisetoimub induktsiooniga:[[elektromagnetiline lugejainduktsioon|elektromagnetilise kiirgabinduktsiooni]] elektrivoolu,teel misraadiosagedusel tekitab magnetvälja13,56 misMHz omakorda(nagu sildabka füüsilist ruumi seadmete vahel[[RFID]]). Niinimetatud passiivsedPassiivsed NFC märgidmärgised kasutavad lugejast saadavat energiat, et kodeerida oma vastus, samal ajal kui aktiivsed või P2P märgidmärgised omavad iseseisvat toiteallikat ning vastavad lugejale, kasutades oma elektromagnetilist välja. Nagu RFID, töötab ka NFC 13.56 MHz raadiosagedusega spektril, mis kasutab vähem kui 15 mA elektrienergiat, et vahetada andmeid üle vahemaade, mis on tavaliselt palju lühemad kui 20 cm. Märgised salvestavad tavaliselt 96 kuni 512 baidi jagu andmeid ja edastavad neid kiirusega 106, 212, 424või424 või 848 KBkbit/s, mis on piisav, et liigutada väikeseid informatsioonikogusid hetkeliselt. NFC liidesed on määratletud ISO ja ECMA standardite paariga. ISO/IEC 18092/ECMA-340 määratleb siderežiimid NFC liidese ja protokolli (NFCIP) jaoks, määrates aktiivse ja passiivse side kommunikatsioonirežiimid ja asjakohased moodulskeemid, kodeeringu, andmeedastuskiiruse, vormingu, kokkupõrkekontrolli parameetrid, transpordiprotokolli ja palju muud. ISO/IEC 21481/ECMA – 352-52 määratleb NFCIP-2 , mis täpsustab kommunikatsioonirežiime, et vähendada teiste kontaktivabade kaardiseadmete segamist. <ref>http://apcmag.com/inside-nfc-how-near-field-communication-works.htm</ref>
 
== NFC ökosüsteem ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/NFC"