1356. aasta kuldbulla: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}}
{{keeletoimeta}}{{pooleli}}
[[Pilt:Charles IV. 2003-12-24.jpg|thumbpisi|Karl IV monument [[Praha]] [[Staré město]]s [[Karli sild|Karli silla]] juures]]
'''1356. aasta kuldbulla''' oli [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)|Riigipäeva]] poolt välja antud [[ürik]]. Riigipäev toimus [[Nürnberg]]is, seda juhatas [[Luksemburgid|Luksemburgi]] dünastiast keiser [[Karl IV]]. KuldbullaÜrik fikseeris rohkem kui neljasajaks aastaks [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[põhiseadus]]liku struktuuri tähtsad aspektid. See nimetati [[kuldbulla]]ks kuldse pitsati järgi, millega see köidetud oli.
== Taust ==
 
== Taust ==
Vastavalt 1356. aasta kuldbulla kirjutatud tekstile "Me oleme välja kuulutanud, otsustanud ja soovitanud ratifitseerida lisatud seadused eesmärgiga hellitada ühtsust valijate seas, tuua kaasa ühehäälne valimine ning sulgeda ligipääs eelnimetatd ebakõlale ja sellest tulenevatele erinevatele ohtudele". Pärast pikaajalist võitlust oma eelkäija [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] ja selle vastukuninga [[Friedrich III (Saksa kuningas)|Friedrich III Ilusa]] vahel tundis Karl IV vajadust muuta kehtivat "[[Roomlaste kuningas|Roomlaste kuninga]]" valimissüsteemi. Ta arvas, et ilma selle uue seaduseta ei oleks maailm kunagi avatud kadetatele ja auahnetele poliitikutele.
 
Kuldbulla nimetas selgesõnaliselt seitse [[kuurvürst]]i, kes valivad Roomlaste kuninga, kelle siis [[paavst]] hiljem tavaliselt [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]] kroonib. Seitse kuurvürsti olid: "Kolm prelaati olid vastavalt [[Saksamaa]] ([[Mainzi peapiiskopkond|Mainz]]), [[Gallia]] ja [[Burgundia]] ([[Trieri peapiiskopkond|Trier]]) ning [[Itaalia]] ([[Kölni peapiiskopkond|Köln]]) ülemkantslerid : [[Tšehhi kuningas]] oli veinivalaja, [[pfaltskrahv]] oli [[palatiin]], [[Saksimaa kuurvürst]] oli [[tseremooniameister]] ja [[Brandenburgi markkrahv]] oli [[kammerhärra]]". Järelikult räägib bulla, et ''{{keel|la|rex in imperatorem promovendus}}'', "kuningas tuleb kuulutada keisriks" — kuigi vahe kahe tiitli vahel muutus üha väiksemaks (ja praktiliselt olematuks pärast [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] loobumist keisriks kroonimisest aastal 1508).
 
Kuigi valimiste praktika oli varem olemas ja enamus kuldbullas nimetatud [[hertsog]]eid võtsid valimistest osa, ja kuigi praktika oli üles kirjutatud ühes varasemas dokumendis ([[Rhense leping]] aastast 1338), oli kuldbulla mitmel viisil palju täpsem. Esiteks, valijate hertsogkonnad kuulutati sõltumatuteks ning järglus reguleeriti neile nii, et hääled kunagi ei jaguneks. Teiseks, bulla nägi ette, et neli häält on uue kuninga valimiseks alati piisav; seega ei saanud kolm valijat enam valimisi blokeerida ja enamushäälte printsiip oli keisririigis esmakordselt selgesõnaliselt püstitatud. Lõpuks, bulla kinnistas [[kuurvürst]]idele mitmeid [[privileeg]]e, kindlustades nende kõrgendatud rolli keisririigis. See on ka verstapostiks keisririigis peaaegu sõltumatute riikide loomises, protsess lõppes alles sajandeid hiljem, eelkõige 1648. aasta [[Vestfaali rahu]]ga.
 
== Protseduurid ==
 
Bulla reguleeris kogu valimisprotsessi väga üksikasjalikult, loetledes selgesõnaliselt, kus, millal ja millistel tingimustel mida ja kelle poolt tuleb teha, ja mitte ainult kuurvürstidele, vaid ka (näiteks) [[Frankfurt]]i elanikkonnale, kus valimised pidid toimuma, ja samuti [[krahv]]idele, läbi kelle alade kuurvürstid pidid kohalejõudmiseks reisima. Otsus pidada valimisi Frankfurtis tulenes traditsioonist [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi]] aegadest, kus nii valimine kui ka kroonimine leidis aset [[Frangimaa]] pinnal. Valimised tuli lõpetada kolmekümne päeva jooksul; ebaõnnestumise korral nägi bulla ette, et kuurvürstid pidid saama ainult leiba ja vett kuni otsuseni jõudmiseni.
 
26. rida ⟶ 25. rida:
*[[Habsburgid]]
*[[Wittelsbachi dünastia]]
 
[[Kategooria:Saksa-Rooma riik]]
[[Kategooria:1356]]
[[Kategooria:Dokumendid]]