Šaakal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
40. rida:
Enne [[jahipidamine|jahile]] minekut laseb ta kuuldavale valju [[ulgumine|ulgumise]], mis meenutab kõrget kiunuvat hala. Sellega ühinevad kohe kõik teised läheduses viibivad šaakalid. Ulguma ajavad neid ka muud ärritajad, näiteks kirikukellade helin või sireenid. Jahti peab ta tavaliselt üksi või kahekaupa, harvem salgaga. Šaakal hiilib ohvri ligi ja haarab selle, aga kahekesi jahti pidades ajab ta saaki jahikaaslasele ette. Seal, kus leidub suurkiskjaid, liiguvad šaakalid nende kannul, et nende murtud saagist osa saada. Saaki otsiv šaakal liigub [[sörk]]ides ja peatub sageli, et haista õhku ja kuulatada.<ref name="Loomade elu"/>
 
Šaakal on kõigesööja. Ta eelistab pisi[[imetaja]]id ja [[lind]]e süüa, aga ta püüab ka [[sisalik]]ke, [[madu]]sid, [[konn]]i, uimaseid [[kala|kalu]], [[rohutirts]]e, [[mardikas|mardikaid]] ja teisi [[putukad|putukaid]], [[tigu]]sid jne., samutisammuti [[raibe|raipeid]] ja suurkiskjate saagijäänuseid. Külade läheduses näppab ta [[kana|kanu]], talvel talvituvaid [[veelind]]e, aga neid saab ta kätte ainult siis, kui veekogud on kinni külmunud. Ta sööb palju [[puuvili|puuvilju]] ja [[mari|marju]], sealhulgas [[viinamari|viinamarju]], [[arbuus]]e, [[melon]]eid, taime[[sibul]]aid ja [[suhkruroog|suhkruroo]] [[juur]]i. [[Tadžikistan]]is sööb ta sügisel ja talvel peamiselt [[hõbepuu]] [[vili|vilju]].<ref name="Loomade elu"/>
 
==Paljunemine==