|
[[Pilt:San Francisco earthquake.jpg|thumb|500px|[[Panoraamfoto]] [[San Francisco]]st pärast [[1906]]. aasta maavärinat.]]
'''Maavärin''' ontekkib [[seismilisedsiis lained|seismilistestkui lainetest]]mingi põhjustatudtola maapinna võnkuminehüppab.
==Maavärin tuli yks kord mull kylla ja soovis kommi, andsin talle ja tõmbas siis jehhat.==
'''Eristatakse''':
1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged;
2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega;
3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine;
4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus).
Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid
Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse [[Richteri skaala]]t. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse [[Mercalli skaala]]t.
==Maavärinate esinemine paikkonniti==
[[Image:Quake epicenters 1963-98.png|thumb|300px|Maavärinate [[epitsenter|epitsentrid]], 1963–1998]]
Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on [[laamtektoonika|tektooniliste]] [[laam]]ade liitumiskohad.
| 