Eestlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
90. rida:
Läänemeresoomlasi ja germaanlasi eristavaks tunnuseks on koljukõrgus, mis on läänemeresoomlastel keskmisest kõrgem, germaanlastel aga madalam. [[Koljuindeks|Kolju madal indeks]] on iseloomulik muhulastele, paiguti ka saarlastele ja läänerandlastele. Seda seostatakse asukatega Skandinaaviast.
Kivikirstkalmetest leitud äärmiselt massiivsed, pikapealised, kõrge ja väga laia näoga europiidsed koljud meenutavad Skandinaavia ja Taani
I aastatuhande teisel poolel ja II aastatuhande alguses suurenes Kirde- ja Kagu-Eestis [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja [[Pihkva Emajõgi|Pihkva Emajõe]] tagant sisserännanud tšuudide ([[Vadjalased|vadjalaste]] ja [[Setud|setod]]e) osakaal. Surnuid matsid nad [[kääbaskalmed|kääbaskalmetesse]]. Nad olid [[valgemere-balti rassitüüp]]i keskmist kasvu inimesed, lühipealised, laiema ja madalama näoga, nina paljudel lühike ja nõgusa seljaga. Suuri Peipsitaguseid maid asustanud vadjalasi ja Pihkva Emajõe (Velikaja) basseinis elanud setode esivanemaid sundis läände kolima Lavrenti kroonikas märgitud sloveenide{{lisa viide}} sissetung nende maile.
| |||