Heinategu: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 357 baiti ,  8 aasta eest
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
'''Heinategu''' ehk '''heinakoristus '''on [[hein]]a [[niitmine|niitmisega]], kuivatamisega, [[riisumine|riisumisega]], kuhjapanekuga, heinaveoga jm. heina kogumisega seotud tööde kogum.
 
Heinategu on Eesti [[maamajandus]]es olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna talveks tarvilik kogutav söödakogus loomadele on Eesti klimaatilise paiknemise tõttu suhteliselt väga suur. Vastavalt on ka [[niit]]ude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku. Heina vajadus seoses piimaturu langusega on Eestis 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasv on endiselt hea - sademeid langeb enam kui aurab - on jätkuvalt potentsiaali laiendada heinatööd.
 
[[Pilt:Rebane Matsalu looduskaitsealal heinarullide taustal.jpg|pisi|Rebane heinarullidega niidul]]
[[Pilt:Kiletatud hein.jpg|pisi|[[Heinategu]] on lõppenud]]
 
 
Heinateol kasutatakse [[heinatööriist]]u.
 
Heinatööga alustatakse esimese niitega [[juuni]]s,.Täishoog kuidon kunajuulis. heinateguNii kestab vähemalt kuu, siis on [[juuli]]t kutsutud ka heinakuuks. Samuti tehakse heina teisest niitest, mis olenevalt sademetest võib kesta kuni öökülmadeni septembris.
 
==Vaata ka==
*[[heinakuhi]]
1460

muudatust