Andmete pakkimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
13. rida:
Kadudeta andmete pakkimise korral saavutatakse lahti pakkimisel esialgsed andmed. Kasutatakse seda varianti tavaliselt siis, kui on oluline, et andmed säiliksid nii nagu nad alguses olid. Näiteks teksti pakkimisel.
 
Kadudega andmete pakkimise korral võib originaaligaorigina aliga võrreldes esineda väikeseid erinevusi. Kasutatakse peamiselt graafiliste failide puhul. Tuntuim failiformaat, kus seda kasutatakse on .jpeg. Kui andmed on pakitud kasutades mõnda kadudega andmete pakkimise [[Algoritm|algoritmi]], siis ei ole võimalik taastada sellest kadudeta versiooni.
 
==Kadudeta pakkimine==
76. rida:
Raamivälise pakkimise puhul võrreldakse igat kaadrit jadas eelnevaga, et näha, kas on järgneval kaadril alasid, kus midagi ei ole muutunud. Kui selline ala on, siis kopeeritakse see ala lihtsalt eelmiselt pildilt järgnevale. Kui selle ala asukoht on muutunud, siis pööratakse ja liigutatakse eelmisel kaadril olevat ala. See siiski on palju vähem mälumahtu nõudev, kui iga pilt uuesti esitada. Raamiväline pakkimine töötab ideaalselt programmide puhul, mis lihtsalt mängivad video vaatajale<ref>{{cite web|last=Bhojani|first=D.R.|title=4.1 Video Compression|url=http://shodh.inflibnet.ac.in/bitstream/123456789/821/5/05_hypothesis.pdf|work=Hypothesis|accessdate=12 December 2013}}</ref>.
 
Probleem raamivälise pakkimisega on aga see, et kuna see [[Algoritm|algoritm]] kopeerib andmeid ühelt kaadrilt teisele, võib juhtuda olukordi, kus vajalik [[kaader|kaader]] on kaduma läinud. Nendes olukordades ei ole võimalik konstrueerida järgmiseid kaadreid õigesti.
 
== Vaata ka ==