Andmete pakkimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
Kadudeta andmete pakkimise korral saavutatakse lahti pakkimisel esialgsed andmed. Kasutatakse seda varianti tavaliselt siis, kui on oluline, et andmed säiliksid nii nagu nad alguses olid. Näiteks teksti pakkimisel.
Kadudega andmete pakkimise korral võib
==Kadudeta pakkimine==
76. rida:
Raamivälise pakkimise puhul võrreldakse igat kaadrit jadas eelnevaga, et näha, kas on järgneval kaadril alasid, kus midagi ei ole muutunud. Kui selline ala on, siis kopeeritakse see ala lihtsalt eelmiselt pildilt järgnevale. Kui selle ala asukoht on muutunud, siis pööratakse ja liigutatakse eelmisel kaadril olevat ala. See siiski on palju vähem mälumahtu nõudev, kui iga pilt uuesti esitada. Raamiväline pakkimine töötab ideaalselt programmide puhul, mis lihtsalt mängivad video vaatajale<ref>{{cite web|last=Bhojani|first=D.R.|title=4.1 Video Compression|url=http://shodh.inflibnet.ac.in/bitstream/123456789/821/5/05_hypothesis.pdf|work=Hypothesis|accessdate=12 December 2013}}</ref>.
Probleem raamivälise pakkimisega on aga see, et kuna see [[Algoritm|algoritm]] kopeerib andmeid ühelt kaadrilt teisele, võib juhtuda olukordi, kus vajalik [[kaader|kaader]] on kaduma läinud. Nendes olukordades ei ole võimalik konstrueerida järgmiseid kaadreid õigesti.
== Vaata ka ==
|