Ferriitmälu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
Esimene arvuti, mis kasutas ferriitmälu oli 1951. aastal MIT's valminud [[Whirlwind]]. Whirlwind oli ka esimene arvuti mis töötas reaalajas. Algselt kasutati selles arvutis [[Elektronkiiretoru|elektronkiiretorudel]] põhinevat mälu, kuid need olid aeglased ja ebausaldusväärsed. Seepärast püüdis Jay Forrester leida neile kiiremat ja stabiilsemat alternatiivi, mille ta ka 1951. aastal ferriitmälu näol leidis. 1953. aastal asendati Whirlwindis kogu mälu ferriitmäluga.<ref name="MemoryMuseum" />
Ferriitmälul olid elektronkiiretorude ees mitmed eelised. See oli töökindlam ning seeläbi vähenes Whirlwind arvutis hoolduseks kuluv aeg märgatavalt. Samuti oli ferriitmälu pöördusaeg lühem (ferriitmälul ~9ms, elektronkiiretoru ~25ms), mis suurendas arvuti kiirust. <ref>{{netiviide | URL = http://research.microsoft.com/en-us/um/people/gbell/CyberMuseum_contents/TCMR-1983_Winter_A_Companion_to_the_Computer_Pioneer_Timeline.pdf | Pealkiri = The computer museum report | Autor = | Failitüüp = pdf| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 1983 | Koht = Massachusetts | Väljaandja = One Iron Way | Kasutatud = 8. detseber 2013 | Keel = Inglise}}</ref>
Ferriitmälu kasutati digitaalarvutites 1950. keskpaigast kuni 1970. keskpaigani.<ref>http://www.computerhistory.org/tdih/March/4/</ref> 1970 aastatel tõrjus odavnenud pooljuhttehnoloogia ferritmälu välja, kuid selle kasutamist jätkati siiski arvutites, kus töökindlus oli esmatähtis. Näiteks kasutati ferriitmälu [[Apollo navigatsiooniarvuti|Apollo navigatsiooniarvutis]] kui ka [[Space Shuttle]] juhtarvutites. <ref>http://web.mit.edu/6.933/www/core.html</ref>
| |||