[[File:KL CoreMemory.jpg|thumb|260px| 1024 bitti sisaldav 32 x 32 ferriitmälu.]]
{{Mälu_tüübid}}
'''Ferriitmälu''' (inglise keeles Magnetic<i>magnetic-core memory</i>) on [[muutmälu|suvapöördusega]] [[säilmälu]] (inglise keeles [[:en:Non-volatile random-access memory|NVRAM]] - Non-volatile random-access memory), kus info salvestamiseks kasutatakse väikeseid ferriitrõngakesi - südamikke. Iga südamik talletab endas ühte [[bitt|bitti]]. Südamik võib olla [[Magneetumine|magnetiseeritud]] kahte pidi: päripäeva või vastupäeva - need kaks olekut määravad talletatud biti väärtuse (traditsiooniliselt "0" ja "1"). Südamikest on läbi punutud traadid, mille abil on võimalik lugeda iga südamiku magneetumissuunda ning ka seda muuta. Ferriitmälus olev info säilib ka pärast voolu kaotust, kuid lugemise käigus sinna salvestatud info kustub - toimub hävitav lugemine.
==Ajalugu==
Aastal 1947 patenteeris [[Frederic Viehe]] ferriitmälu, mille ta oli loonud oma kodulaboris. 1956, neli aastat enne tema surma, ostis [[IBM]] tema patendi.
