ISCSI: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Väiksed lausestusparandused |
|||
23. rida:
On olemas järgnevad iSCSI algataja tüübid:
# iSCSI riistvarapõhine algataja (ingl. iSCSI Hardware Initiator): PCI-X või PCIe kaart, mis hõlmab endas iSCSI funktsionaalsust. Sellist kaarti nimetatakse iSCSI HBA-ks ehk iSCSI peremeesseadme siini adapteriks (
# iSCSI tarkvarapõhine
=== Objekt ===
42. rida:
iSCSI algataja võib iSCSI objekte leida mitmel eri viisil:
# Seadistades algatajas objektide aadressid.
# Peale algatajas vaikimisi objekti aadressi seadistamist teeb algataja päringu iSCSI nimede kohta, kasutades selleks spetsiaalset SendTargets käsku.
# Kasutades teenuseotsingu protokolli (SLP’d) multicast pärningut, millele objektid võivad vastata.
# Saates päringu andmeladustusserveris asuvasse nimeserverisse, et tagastada nimistu objektidest, millele ta võib ligi pääseda
52. rida:
== Adresseerimine ==
Peamine adresseeritav üksus iSCSI puhul võib olla algataja, objekt või mõlemad korraga. iSCSI nime konstrueerimise nõuded on kirjas [RFC3720] standardis.Nii algatajatel kui objektidel on vaja eristumiseks nime, et iSCSI mäluressuresse saaks hallata olenemata asukohast. iSCSI nimi on unikaalne tunnus, et sooritada andmepakettide autentimist ja eristada iSCSI mäluresursse. Et kindlustada kadudeta iSCSI pakettide liikumist on iSCSI nimed
iSCSI standardis on nimed ja aadressid rangelt eristatud:
66. rida:
Kus <domeeninimi> võib olla üks kolmest:
#
#
# Täispikk domeeninimi ehk peremeesseadme nimi eeldusel, et see ei ole
iSCSI objektide puhul ei ole <port> aadressis kohustuslik ning sel puhul on vaikimisi pordiks 3260. Algatajate puhul on <port> aadressist välja jäetud.
116. rida:
=== iSCSI alias ===
Alias iSCSI alias on UTF-8 kodeeringus sõne, mida võib kasutada kirjeldava nimena algataja ja objekti puhul. Aliase seadmisel ei rakendata samasuguseid nõudeid kui iSCSI nime puhul. Aliast sisaldavate sõnede vahtetamine algataja ja objekti vahel toimub sisselogimise hetkel. Vastavat sõne võib kasutada kasutajaliideses seadmete paremaks eristamiseks. Aliasepõhiselt ei tohi kindlaks teha, eristada, ega autentida algatajaid ja
Näide aliaste kasutamisest:
139. rida:
== iSCSI käsud ja vastused ==
iSCSI saadab SCSI käske, andmeid ja infot hetkestaatuse kohta läbi TCP
SCSI funktsioone toetavad operatsioonikoodid ehk käsud:
173. rida:
=== RADIUS autentimine ===
RADIUS (lühen ingl. nimetusest Remote Autentication Dial-In User service) autentimine on üks standarditest, mida kasutatakse kasutajate autentimise ja valideerimise haldamiseks. Erinevalt CHAP’ist ei sooritata autentimisprotsessi iSCSI osapoolte vahel, vaid RADIUS serveri ja kliendi vahel. Kui kasutaja (iSCSI algataja) tahab ligi pääseda teise osapoole resurssidele (iSCSI objektile), siis peab ta saatma ühendusepäringu RADIUS serverile. Antud server on vastutav kasutajate autentimise ja klientidele seadistuste edastamise eest. Andmevahetuses kahe osapoole kasutatakse ühist salavõtit.
=== IPsec autenimine ja krüpteerimine ===
IPsec ehk internetiprotokolli andmeturve (ingl. Internet Protocol Secutrity) puhul teostatakse autentimist ja andmete krüpteerimist IP paketi tasemel.
== Alglaadimine võrgust ==
iSCSI abil on võimalik sooritada alglaadimist salvestivõrgus asuvalt kettalt, mis sisaldab endas alglaadimistarkvara. Seade, mis sooritab alglaadimist võrgust ei pea kasutama tema enda ketastele installeeritud operatsioonisüsteemi.
* iSCSI riistvarapõhist lahendust kasutades on võimalik seade vastavalt seadistada, et alglaadimisprotsess toimuks kasutades salvestivõrgus paiknevat ketast. Sellist lahendust kasutades ei pea arvutis olema ühtegi füüsilist ketast. ▼
* Teine võimalus on kasutada iSCSI alglaadimistarkvara tablelit (iBFT’d) toetavat võrgukaarti, mille korral BIOS tuvastab iSCSI alglaadimistarkvara tabeli võrgukaardilt ja kasutab seal paiknevaid parameetreid, et ühenduda iSCSI objektiga. Sarnaselt iSCSI riistvarapõhise lahendusega ei pea ka antud juhul olema arvutis füüsilisi kettaid, kuna info, mille abil võrgust alglaadimist sooritada, paikneb võrgukaardil.▼
▲iSCSI riistvarapõhist lahendust kasutades on võimalik seade vastavalt seadistada, et alglaadimisprotsess toimuks kasutades salvestivõrgus paiknevat ketast. Sellist lahendust kasutades ei pea arvutis olema ühtegi füüsilist ketast.
* Ilma iBFT toeta võrgukaardi korral on võimalik sooritada kettavaba alglaadimist võrgust püsimälu flashimist võimaldava võrgukaardi ja spetsiaalse tarkvara abil. Selleks populaarseim tarkvara on iPXE, mis võimaldab peale võrgukaardi flashimist kasutada buudieelset täitmiskeskkonda (
▲Teine võimalus on kasutada iSCSI alglaadimistarkvara tablelit (iBFT’d) toetavat võrgukaarti, mille korral BIOS tuvastab iSCSI alglaadimistarkvara tabeli võrgukaardilt ja kasutab seal paiknevaid parameetreid, et ühenduda iSCSI objektiga. Sarnaselt iSCSI riistvarapõhise lahendusega ei pea ka antud juhul olema arvutis füüsilisi kettaid, kuna info, mille abil võrgust alglaadimist sooritada, paikneb võrgukaardil.
▲Ilma iBFT toeta võrgukaardi korral on võimalik sooritada kettavaba alglaadimist võrgust püsimälu flashimist võimaldava võrgukaardi ja spetsiaalse tarkvara abil. Selleks populaarseim tarkvara on iPXE, mis võimaldab peale võrgukaardi flashimist kasutada buudieelset täitmiskeskkonda (PXE’d), et ühenduda iSCSI objektiga, kus paikneb alglaadimistarkvara.
|