Ferriitmälu: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
'''Ferriitmälu''' (inglise keeles Magnetic-core memory) on [[muutmälu|suvapöördusega]] [[säilmälu]] (inglise keeles [[:en:Non-volatile random-access memory|NVRAM]] - Non-volatile random-access memory), kus info salvestamiseks kasutatakse väikeseid ferriitrõngakesi - südamikke. Iga südamik talletab endas ühte [[bitt|bitti]]. Südamik võib olla [[Magneetumine|magnetiseeritud]] kahte pidi: päripäeva või vastupäeva - need kaks olekut määravad talletatud biti väärtuse (traditsiooniliselt "0" ja "1"). Südamikest on läbi punutud traadid, mille abil on võimalik lugeda iga südamiku magneetumissuunda ning ka seda muuta. Ferriitmälus olev info säilib ka pärast voolu kaotust, kuid lugemise käigus sinna salvestatud info kustub - toimub hävitav lugemine.
==Ajalugu==
Aastal 1947 patenteeris [[Frederic Viehe]] ferriitmälu, mille ta oli loonud oma kodulaboris. 1956, neli aastat enne tema surma, ostis [[IBM]] tema patendi.
Ferriitmälu loomisega seostatakse peamiselt järgnevaid isikuid:<ref name="MemoryMuseum">{{netiviide | URL =http://www.computerhistory.org/revolution/memory-storage/8/253 | Pealkiri =Magnetic Core Memory | Kasutatud = 8. detsember 2013 | Keel = Inglise}}</ref>
*Viehest sõltumatult leiutasid 1947. aastal ferriitmälu ka Hiina päritolu Ameerika teadlased [[An Wang]] ja [[Way-Dong Woo]][[Harvardi ülikool|Harvardi ülikoolis]]. 1950 aastal tegi sama ka [[Jan Rajchman]]. 1951 patenteeris [[Jay Forrester]] andmesavestusseadme, mis kasutas kolmemõõtmelisse struktuuri paigutatud südamikke. See oli esimene ferriitmälu, mis läks kasutusse digitaalarvutisse.<ref>Jay W. Forrester, "Digital Information In Three Dimensions Using Magnetic Cores", ''Journal of Applied Physics'' 22, 1951</ref>
*1947. aastal patenteeris [[Frederic Viehe]] ferriitmälu süsteemi.
Ferriitmälu loomisega seostatakse peamiselt järgnevaid isikuid:<ref name="MemoryMuseum">{{netiviide | URL =http://www.computerhistory.org/revolution/memory-storage/8/253 | Pealkiri =Magnetic Core Memory | Kasutatud = 8. detsember 2013 | Keel = Inglise}}</ref>
*1949. aastal patenteeris [[An Wang]] <i>pulse transfer controlling device</i>, mille oli ta koos Way-Dong Woo'ga [[Harvardi ülikool|Harvardi ülikoolis]] loonud.
<ref name = "EdwinD">Milestones in Computer Science and Information Technology Edwin D. Reilly<ref/>
*1950 - [[Jan Rajchman]]
*1951 patenteeris [[Jay Forrester]] andmesavestusseadme, mis kasutas kolmemõõtmelisse struktuuri paigutatud südamikke<ref>Jay W. Forrester, "Digital Information In Three Dimensions Using Magnetic Cores", ''Journal of Applied Physics'' 22, 1951</ref>
 
Ferriitmälu kasutati digitaalarvutites 1950. keskpaigast kuni 1970. keskpaigani.<ref>http://www.computerhistory.org/tdih/March/4/</ref>
94

muudatust