Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 633 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}}
'''Tämber''' on [[Heli|heli]] omadus, mis kirjeldab kõlavärvi. See on heli kõrguse, tugevuse ja kestuse kõrval heli põhiomadusi. Igale [[Muusikainstrument|instrumendile]] või [[Hääl|häälele]] on iseloomulik unikaalne tämber, mis on seda eristav ja identifitseeriv tunnus. [[Psühhoakustik]]as nimetatakse tämbrit kõlavärviks (saksa ''Klangfarbe'', inglise ''tone-colour'').
 
'''Tämber''' ([[prantsuse keel]]es ''timbre'', [[psühhoakustik]]as kasutatakse sõna 'tämber' asemel pigem sõna 'kõlavärv' ([[saksa keel]]es ''Klangfarbe'', inglise keeles ''tone-colour'')) on [[muusika]]s [[üldmõiste]] [[muusikaline parameeter|muusikaliste parameetrite]] [[kogum]]ile, mille erinevate väärtuste korral [[kuulaja]] [[taju]]b sama [[helikõrgus]]e, [[helitugevus]]e ja [[helikestus]]ega [[heli]]sid erinevalt. Tämber on helikõrguse, helitugevuse ja helikestuse kõrval ka üks neljast [[heli põhiomadused|heli põhiomadustest]]. Igale [[muusikainstrument|muusikainstrumendil]] või [[inimhääl|inimhäälel]] on oma unikaalne tämber.
Tämbriga seoses pole võimalik osutada otseselt mingile ühele heli objektiivsele omadusele. Füüsikalisel tasandil vahendavad tämbrit [[helispekter]] ja [[mähisjoon]]e kuju (''envelope''). Füüsik [[Hermann von Helmholtz]] demonstreeris [[1862]]. aastal, et muusikalist tooni on võimalik analüüsida mõne põhilise füüsikalise printsiibi kaudu. Ta näitas, et tooni kvaliteet (või tämber) on sõltuv [[ülemtoon]]ide ([[ülemheli]]de ja [[osaheli]]de) [[Heli intensiivsus|intensiivsusest]], järjekorrast ja arvust. Seega tõestas ta, et üksik muusikaline [[Noot (muusika)|noot]] koosneb [[põhitoon]]ist ning sellest kõrgemal kaasa võnkuvatest ülemtoonidest, mis koos moodustavad tämbri<ref>{{cite book |title=Electronic and Experimental Music|last=Holmes |first=Thom|year=2002|publisher=Routledge |isbn=978-0415936446 |pages=13 }}</ref>
 
Tämbrit määravateks muusikalisteks parameetriteks on näiteks:
== Tämbri roll heliloomingus ==
* [[osaheli]]de arv
* osahelide omavahelised suhted
* [[mähisjoon]]e kuju
* [[formant]]ide paiknemine
Lisaks nendele võivad tämbrit mõjutada näiteks [[vibraato]], juhuslikud [[müra]]d, osahelide [[interferents]].
 
==Sõna päritolu==
Keskajal tähendas prantsuskeelne sõna ''timbre'' ning ingliskeelne ''tymbre'' kella, [[kuljused|kuljuste]], timbrelli või [[trumm]]i kõla. Prantsuse keelde jõudis sõna keskaja kreekakeelse sõna ''timbanon'' kaudu, mis oli variant vanakreekakeelsest sõnast ''týmpanon'' või ''tumpanon'', trumm.
 
==Tämber kui füüsikaline suurus==
Tämbriga seoses pole võimalik osutada otseselt mingile ühele heli objektiivsele omadusele. Füüsikalisel tasandil vahendavad tämbrit [[helispekter]] ja [[mähisjoon]]e kuju (''envelope''). Füüsik [[Hermann von Helmholtz]] demonstreeris [[1862]]. aastal, et muusikalist tooni on võimalik analüüsida mõne põhilise füüsikalise printsiibi kaudu. Ta näitas, et tooni kvaliteet (või tämber) on sõltuv [[ülemtoon]]ide ([[ülemheli]]de ja [[osaheli]]de) [[Heli intensiivsus|intensiivsusest]], järjekorrast ja arvust. SeegaTa tõestas ta, et üksik muusikaline [[Nootmuusikaline (muusika)|noot]heli] koosneb [[põhitoonpõhiheli]]istst ning sellest kõrgemal kaasa võnkuvatest ülemtoonidest, mis koos moodustavad tämbri[[ülemheli]]dest.<ref>{{cite book |title=Electronic and Experimental Music|last=Holmes |first=Thom|year=2002|publisher=Routledge |isbn=978-0415936446 |pages=13 }}</ref>
 
== Tämbri rollTämber heliloomingus ==
Tämber ilmus heliloojate kõrgendatud tähelepanu alla 20. sajandi alguses, alates [[Debussy]] [[Impressionism (muusika)|impressionistlikust]] [[helimaaling]]ust. Edasised arengud vaid suurendasid selle parameetri olulisust. Näiteks [[Stravinski]] kasutas "[[Kevadpühitsus]]es" (1913) orkestratsiooni, mis toob esile igale instrumendile iseloomuliku kõla, nö tämbridramaturgia <ref>{{cite book |title=Õhtumaade Muusikalugu III|last=Garšnek|first=Igor|year=2004|publisher=Avita |isbn=9985-2-0921-4|pages=65 }}</ref>. Samal aastal avaldas itaalia [[Futurism|futurist]] [[Luigi Russolo]] manifesti müramuusikast, kus ta kutsub üles vallutama mürahelide lõputut variatiivsust, sest muusikalised helid on tämbri poolest liiga piiratud <ref>{{cite book |title=L'Arte dei Rumori|last=Russolo|first=Luigi|year=1916 |publisher=Futuriste di "Poesia"|pages=11 }}</ref>. Selle realiseeris ta endaehitatud [[müra]]instrumentide kaudu. Ka [[Edgar Varèse]] nõudis uusi instrumente järele, mis avaksid "täiesti uue ootamatute helide maailma"<ref>[http://books.google.com.au/books?id=shLCyqsb4qoC&pg=PA4&lpg=PA4&dq=maute+de+fleurville&source=web&ots=NRCOAInYRB&sig=Mbg5JwDqGTA9E9Xx9zRcj8hsTdQ&hl=en&sa=X&oi=book_result&resnum=2&ct=result#PPA3,Edgard Varèse: "The Liberation of Sound"]</ref>. [[1917]]. aastal etendus tema ballett "Parade", mille muusika sisaldas muuhulgas ka kirjutusmasinaid, laevavilesid, sireene ja revolvreid.