Eesti vapi alusmotiivi ajaloolise päritolu seletamisel viidatakse ajalooliselt olematuleajaloolisele faktiletraditsioonile, nagu oleks Taani kuningas Valdemar II või Erik IV andnud Tallinna linnale või Harju-ViruEestimaa vasalkonnalerüütelkonnale kasutada oma kuningavapi. See spekulatiivne seletus tekkis alles 19. sajandil baltisaksakohalike ajaloolaste ringkonnas. Kolme leopardiga vapipitsatit kasutas Tallinna linna raad 14. sajandist omavoliliselt, rõhutamaks Liivimaa Ordule linnaõiguse saamist Taani kuningalt. Linnal vapi omamise kasutamise õigust ei olnudole tõestatud. Vanim Eesti vapp pärineb ajavahemikust 1583-1583, mil kolme leopardse lõviga hertsogivapp tähistas Rootsi kuninga Johan III Liivimaa hertsogi tiitlit. 1584. aastast oli see Eestimaa hertsogi tiitlivapp. 17. sajandil kasutati sarnase vapipildiga Eestimaa kubermangu vappi. Hertsogi tiitlivapist eristas seda kuningakroon. Vene ajal jätkati vapi kasutamist. Ametlikult kinnitati kolme leopardse lõviga kilp Eestimaa kubermangu vapiks 1856. aastal. Eestimaa rüütelkond kasutas Eestimaa hertsogi tiitlivappi. 19. sajandil hakati seda pidama rüütelkonnale kuuluvaks vapiks. Siis tekkiski spekulatiivne seletus Taani kuninga annetusest. Sellele ajalooliselt põhjendamata seletusele on viitanud mitmed Eesti vapist kirjutanud autorid.
Eestimaa rüütelkond kasutas Eestimaa hertsogi tiitlivappi. 19. sajandil hakati seda pidama rüütelkonnale kuuluvaks vapiks. Siis tekkiski spekulatiivne seletus Taani kuninga annetusest. Sellele ajalooliselt põhjendamata seletusele on viitanud mitmed Eesti vapist kirjutanud autorid, millega on püütud kinnistada ebaajaloolist fakti.
Eesti Vabariigi vappi otsiti kaua. Tehti palju kavandeid, millest kõige populaarsem oli [[Ado Vabbe]] kavand: punane kümneharuline täht sinisel kilbil. See kahest viisnurgast kokkupandud kujund sümboliseeris koidutähte ning pidi olema vastuvõetav kõigi maailmavaadete esindajatele.
