Vana-Pebalgi piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[File:Vana-Pebalgi piiskopilinnus 01.JPG|thumb|Vaade kastelli väliskaitsemüürile läänest 2013 septembris.]]
 
'''Vana-Pebalgi piiskopilinnus'''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=Piebalga&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb EKI KNAB]</ref> (saksa ''Pebalg'', ''Alt-Pebalg'', läti Vecpiebalga – "vana Balga äärne") oli [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] [[Lätlased|lätlaste]] aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus [[Rauna linnusepiirkond]]a ja mis paikneb [[Läti]]s, [[Vidzeme]]s, [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] (Vecpiebalgas novads), [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] (Vecpiebalgas pagasts, Vana-Pebalgi vald)<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=610626&centery=6325510&zoom=5&layer=map&ls=o, Läti kaart]</ref>, Vana-Pebalgi luteri kirikust 300 m lõunas Balga oja lähedal.<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=610406&centery=6325186&zoom=1&layer=map&ls=o, Vana - Pebalgi kaart]</ref> Vene tsaaririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus Liivimaa kubermangu Võnnu maakonna Vana - Pebalgi kihelkonnas<ref>Atlas von Liefland oder von den beiden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief - und Ehstland und der Provinz Oesel, von Ludwig August Graf Mellin, 1798, Riga und Leipzig, J. F. Hartknoch, Der Wendenshce Kreis, No. II</ref> (''Kirchspiel Alt - Pebalg'').
 
[[File:Vana-Pebalgi piiskopilinnus 04.JPG|thumb|Vaade linnusekünkale loodest. Põhja poolt piki läänekülge jookseb linnuseni ka juurdepääsutee.]]
7. rida:
==Nimekujud==
 
[[File:Vana-Pebalgi piiskopilinnus 02.JPG|thumb|Vaade kastelli nurgale ja lõunamüürile edelast üle vallikraavi. September 30132013.]]
 
XIV sajandil
16. rida:
 
==Ajalugu==
 
===Linnus esmamainimisest Liivi sõjani===
 
[[File:Vana-Pebalgi piiskopilinnus 03.JPG|thumb|Vaade läänemüürile edelast 2013 septembris. Vallikraavis on küttepuid tehtud.]]
 
[[1318]]. aastal mainitakse Pebalgi nime esmakordselt, kui feodaalide omavaheliste arveteklaarimist käigus hõivas paiga [[Liivi Ordu]].<ref>Ka'rlis Ve'tra “Vidzemes augstiene” R., Latvijas valsts izdevnieci'ba, 1957</ref>
 
Baltisaksa ajaloolaste andmetele tuginedes ehitati linnus [[1340]]. aastal on[[Friedrich baltisaksa ajaloolaste andmetel linnus ehitatudvon Pernstein|peapiiskopi Friedrichi]] pooltkäsul.<ref>[http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Pebalg&f=false lk. 202, Hagemeisters Geschichte]</ref> 1345 arvatakse olevat läheduses valminud ka kirik. Teistel andmetel on algne linnus ehitatud ajavahemikus 1340–1365<ref>[http://www.vietas.lv/objekts/vecpiebalgas_pilsdrupas/, Vietas]</ref> ja on kuulunud peapiiskoppide omandusse.
 
[[1356]] panditi Vana-Pebalgi ja Serbeni linnused peapiiskop Fromholdi poolt Toreidas asuvale Riia Peapiiskopkonna stiftifoogtile Barthold von Tiesenhausenile, et finantseerida orduvastast võitlust. Peapiiskop ise suundus Avignoni paavsti [[Innocentius VI]] juurde ordu peale kaebama, et viimane ta Riiast välja ajas.<ref>J. Vaivods “Katol,u bazni'cas ve'sture Latvija'” R., Ri'gas Metropolijas ku'rija, 1994</ref>
 
[[1375]]. aasta kohta kirjutatakse [[Hermann von Wartberge Liivimaa kroonika|Herman Wartberge kroonikas]] kirjutatakse [[1375]]. aasta kohta, et venelased hõivasid peapiiskopkonna territooriumi ja lõhkusid mõningaid linnuseid, sealhulgas Vana-Pebalgi.
 
[[1479]] okupeeris linnuse Liivi Ordu.<ref>[http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=9146&prop_id=256, Läti linnused ja mõisad]</ref>
 
[[1481]] röövisid linnust venelased. [[1483]] hõivasid linnuse ja röövisid seal omakorda riialased.
 
[[File:Vecpiebalgas pilsdrupas castle's ruins (1).jpg|thumb|Lõunapoolse kaitsemüüri väliskülg 2012 a. augustis.]]
 
[[1530]] mainitakse uuesti peapiiskoplikku linnust, mis on üks seitsmest koadjuutor [[Wilhelm von Brandenburg]]ile lauamõisaks (''Tafelgut'' - elatismõis) antuist.
[[1483]] hõivasid linnuse ja röövisid seal omakorda riialased.
 
[[1530]] mainitakse uuesti peapiiskoplikku linnust, mis on üks seitsmest koadjuutor [[Wilhelm von Brandenburg]]ile lauamõisaks (Tafelgut - elatismõis) antuist.
 
[[1555]] on mainitud linnust ja asulat (''Pebalgen, ein Schloss und Flecken'').
47. rida ⟶ 43. rida:
===Linnus Liivi sõjast Põhjasõjani===
 
[[1559]]. aasta veebruari lõpus tulid vene väed Liivimaa sõjakäigul olles röövides ja põletades Tsässviina ([[Cesvaine]]) poolt ja jõudsid Vana-Pebalgi alla. Kolm korda nõudsid venelased linnuse alistumist, kuid pealik Peter Bruns ei andnud alla.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 77</ref>
 
[[1558]]-[[1587]] on Pebalgi härrana mainitud [[Hildebrandt Stael von HolsteiniHolstein]]i, kes võitles [[Ivan IV]] ehk Ivan Groznõi vägede vastu, langes venelaste kätte vangi ja viidi Moskvasse, kuid pääses sealt seitsme aasta pärast siiski tulema ja peatselt pärast naasmist suri.<ref>[http://www.stael-von-holstein.de/Stammbaum%201.htm, Stael von Holstein, Stammbaum]</ref>
 
[[1577]] juuli ja augustikuu jooksul vallutasid ja purustasid vene väed Ivan IV juhtimisel enamiku Vana-Liivimaa keskmaa linnustest, sealhulgas ka Vana-Pebalgi.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 241</ref> Oletatakse, et tsaari suurtükid tulistasid linnust lähedalasuvalt 10 m kõrguselt lätlaste vanalt linnamäelt Griškaskalnsilt.