Vana-Pebalgi piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vana-Pebalgi piiskopilinnus'''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=Piebalga&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb EKI KNAB]</ref> (saksa ''Pebalg'', ''Alt - Pebalg'', läti Vecpiebalga – "vana Balga äärne") oli [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] [[Lätlased|lätlaste]] aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus [[Rauna linnusepiirkond]]a ja mis paikneb [[Läti]]s, [[Vidzeme]]s, [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] (Vecpiebalgas novads), [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] (Vecpiebalgas pagasts, Vana-Pebalgi vald)<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=610626&centery=6325510&zoom=5&layer=map&ls=o, Läti kaart]</ref>, Vana-Pebalgi luteri kirikust 300 m lõunas Balga oja lähedal.<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=610406&centery=6325186&zoom=1&layer=map&ls=o, Vana - Pebalgi kaart]</ref> Vene tsaaririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus Liivimaa kubermangu Võnnu maakonna Vana - Pebalgi kihelkonnas<ref>Atlas von Liefland oder von den beiden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief - und Ehstland und der Provinz Oesel, von Ludwig August Graf Mellin, 1798, Riga und Leipzig, J. F. Hartknoch, Der Wendenshce Kreis, No. II</ref> (''Kirchspiel Alt - Pebalg'').

[[1340]]. aastal on baltisaksa ajaloolaste andmetel linnus ehitatud peapiiskopi Friedrichi poolt.<ref>[http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Pebalg&f=false lk. 202, Hagemeisters Geschichte]</ref> 1345 arvatakse olevat läheduses valminud ka kirik. Teistel andmetel on algne linnus ehitatud ajavahemikus 1340 - 13651340–1365<ref>[http://www.vietas.lv/objekts/vecpiebalgas_pilsdrupas/, Vietas]</ref> ja on kuulunud peapiiskoppide omandusse.

[[1356]] panditi Vana - Pebalgi ja Serbeni linnused peapiiskop Fromholdi poolt Toreidas asuvale Riia Peapiiskopkonna stiftifoogtile Barthold von Tiesenhausenile, et finantseerida orduvastast võitlust. Peapiiskop ise suundus Avignoni paavsti [[Innocentius VI]] juurde ordu peale kaebama, et viimane ta Riiast välja ajas.<ref>J. Vaivods “Katol,u bazni'cas ve'sture Latvija'” R., Ri'gas Metropolijas ku'rija, 1994</ref>

[[1375]]. aasta kohta kirjutatakse [[Hermann von Wartberge Liivimaa kroonika|Herman Wartberge kroonikas]], et venelased hõivasid peapiiskopkonna territooriumi ja lõhkusid mõningaid linnuseid, sealhulgas Vana - Pebalgi.

[[1530]] mainitakse uuesti peapiiskoplikku linnust, mis on üks seitsmest koadjuutor [[Wilhelm von BrandenburgileBrandenburg]]ile lauamõisaks (Tafelgut - elatismõis) antuist.

[[1556]], pealepärast 24. juunit alistus linnus Vana - Liivimaa koadjuutorivaenuse[[koadjuutorivaenus]]e käigus tõenäoliselt vastupanuta Liivi Ordu vägedele.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 21</ref>

[[1559]] veebruari lõpus tulid vene väed Liivimaa sõjakäigul olles röövides ja põletades Tsässviina ([[Cesvaine]]) poolt ja jõudsid Vana - Pebalgi alla. Kolm korda nõudsid venelased linnuse alistumist, kuid pealik Peter Bruns ei andnud alla.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 77</ref>

[[1558]]-[[1587]] on Pebalgi härrana mainitud Hildebrandt Stael von Holsteini, kes võitles [[Ivan IV]] ehk Ivan Groznõi vägede vastu, langes venelaste kätte vangi ja viidi Moskvasse, kuid pääses sealt seitsme aasta pärast siiski tulema ja peatselt pärast naasmist suri.<ref>[http://www.stael-von-holstein.de/Stammbaum%201.htm, Stael von Holstein, Stammbaum]</ref>

[[1577]] juuli ja augustikuu jooksul vallutasid ja purustasid vene väed Ivan IV Vassiljevitš Groznõi juhtimisel enamiku Vana - Liivimaa keskmaa linnustest, sealhulgas ka Vana - Pebalgi.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 241</ref> Oletatakse, et tsaari suurtükid tulistasid linnust lähedalasuvalt 10 m kõrguselt lätlaste vanalt linnamäelt Griškaskalnsilt.

[[1593]] tekkis juba keskajal olemasolnud Vana - Pebalgi piiskopimõisast (''Alt - Pebalg'' või ''Orishof'') 20 km kirde poole Uue - Pebalgi mõis (''Neu - Pebalg''). Neid valdasid edaspidi alati ühed ja samad omanikud ja algselt kuulusid need ühe Pebalgi kihelkonna alla.

[[1599]] kuulusid Pebalgi mõisad ja linnus Pärnu vojevoodile [[Mathias DembinskyleDembinsky]]le (Maciej Dembiński).

[[1601]] veebruaris saadab rootsi kuningas [[Karl IX]] oma sõjaväe [[Carl Carlsson GyllenhielmiGyllenhielm]]i juhtimisel pärast Volmari linnuse vallutamist edasi [[Rauna]] peale. Väiksem väeosa jäetakse Raunaga tegelema ja Rootsi peavägi Karli juhtimisel liigub vallutama [[Koknese linnustlinnus]]t. Teele jäävad poolakate valduses olevad Vana - Pebalgi ja Erla linnused. Vana - Pebalgi staarost Dembinsky saadab saksa aadliku Georg Nötkeni luurele, kuid viimane on hoopis rootslaste spioon. Varjatult piiravad rootslased Dembinsky Vana - Pebalgis sisse ja vallutavad linnuse. Poola staarost võetakse vangi ja saadetakse Rootsi.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 283</ref>

[[1670]] kuulusid Pebalgi mõisad Rootsi kuninganna [[Hedwig Eleonora]] kaasavara hulka.

[[1711]] käskis tsaar [[Peeter I]] mõisad üle anda feldmarssal Šeremetjevi lesele ja lastele. Ilmselt sellal hakati linnusevaremetest murdma maakive kiriku ja uue mõisahoone ehitamiseks. Šeremetjevite perekonna valdusse jäi piirkond kuni Oktoobrirevolutsioonini[[Oktoobrirevolutsioon]]ini Venemaal.<ref>[http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=9146&prop_id=256, Läti linnused ja mõisad]</ref>

Ehitusstiililt kujutas linnus endast vaba laagerkastelli ja otstarbe järgi oli see piiskopi majanduslinnus.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 252 - 253</ref> Pealinnusest Raunast jäi Vana - Pebalgi otsejoones 33 km (4,5 miili) kaugusele lõunakagusse.

Linnus oli täisnurkse nelinurga kujuline, kusjuures kastelli küljed asetsesid peaaegu põhiilmakaarte suunas (veidi vasakule kaldu)<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=610501&centery=6325034&zoom=0&layer=orto&ls=c, Fotokujutis]</ref>. Hoonetiivad asetsesid väliskaitsemüüri lõuna - ja idakülgedel ja olid vähemalt osaliselt palksõrestikehitised (vahvärk, ''Fachwerkbauten''). Tornilaadse ehitisega varustatud sissekäik asetses idatiiva keskel. Majanduslinnust iseloomustas ruumikas õu ja hoonete vaba planeering.<ref>VA, Livl. Ritterschaftsarchiv, Inventarium des Alten Schlosses Pebalg, 29. Okt. 1688</ref>