Erinevus lehekülje "Kasutaja:Taavi27/Hiiumaa ajalugu" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Kustutatud kogu lehekülje sisu)
'''Hiiumaa''' (ka '''Hiiu saar''') on [[Saaremaa]] järel pindalalt suurim saar [[Eesti]]s. Saare ida- ja kaguosas asub palju laide ja saarekesi, millest suurimateks on [[Kassari]] ja [[Vohilaid]]. Hiiumaa koos saart ümbritsevate saartega moodustab [[Hiiu maakond|Hiiu maakonna]].
 
 
 
Hiiumaa rannajoon on hästi liigendunud. Saare pinnamood on madal ja tasane. Põhjarannikul on palju liivarandu. Ujumiseks ja päevitamiseks on sobivamad [[Tõrvanina rand|Tõrvanina]], [[Lehtma rand|Lehtma]], [[Tahkuna rand|Tahkuna]], [[Mangu rand|Mangu]], [[Luidja rand|Luidja]], [[Pallinina rand|Pallinina]] ja [[Kalana rand]] ning [[Surfiparadiis]]. Pikalt läände ulatub [[Kõpu poolsaar]], mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim [[tuletorn]] – [[Kõpu tuletorn]], mis on ehitatud [[16. sajand]]i esimesel poolel eelkõige ohtliku [[Hiiu madal]]a eest hoiatamiseks. Kõpu poolsaare tipus asuvad Eesti parimad surfirannad.
 
Suuremat osa Hiiumaast katab mets. Saare taimestik on liigirikas – ligi 1000 liiki [[soontaimed|soontaimi]], neist palju haruldusi.
 
Inimasustus paikneb rannikualadel, saare metsases keskosas inimesed ei ela.
350

muudatust