Erinevus lehekülje "Juunipööre" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{Sisukord paremale}}
==Eellugu==
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkedes Vabariigi PreidentPresident Konstantin Päts oma otsusega nr. 179 1. septembrist 1939 (RT 1939, 73, 579) kuulutas, et Eesti jääb valjult erapooletuks sõjas, mis puhkenud välisriikide vahel. [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salaprotokollid nägid ette paraku midagi muud. [[Orzeł|Orzełi intsidenti]] ettekäändeks tuues süüdistas [[NSV Liit]] Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva [[Poola]] abistamises, [[neutraliteet|neutraliteedi]] rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta.
 
[[24. september|24. septembril]] [[1939]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu]] – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla.
[[File:SovietBlockade1940.jpg|pisi|Nõukogude sõjalaevastiku [[Balti laevastik]]u operatiivplaan Eesti blokeerimiseks 1940. aastal.]]
;19. juuni
[[19. juuni]]l [[1940]] saabus [[Tallinn]]a<ref>[[Erich Kaup]]. [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KaupErich_Andrei_Zdanovist_II_TUNA2005_3.pdf Andrei Ždanovist ja tema missioonist Eestisse 1940. aasta suvel II] Tuna, 2005/3, lk 75–83.</ref> [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretär ja [[ÜK(b)P Leningradi linna ja oblastikomitee]] 1. sekretär [[Andrei Ždanov]], kes külastas president [[Konstantin Päts]]i ja kohtus Tallinnas viibivate [[Punaarmee]] juhtidega<ref name="Ždanov saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/%C5%BDdanov_saabus_Tallinna Ždanov saabus Tallinna] Lääne Elu, 21. juuni 1940, nr 72, lk 1.</ref>. Oma muljed võttis ta ettekandes NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadile kokku järgmiselt: ''Päts hakkas kõigiti vana valitsust välja vabandama, kinnitades, et ta suhtus pakti täitmisse ausalt ja püüdlikult. ... Ühesõnaga, ta viis mind niikaugele, et ma ütleksin – ma ei usu teda. Ma vastasin, et ma ei saa ümber lükata meie käsutuses olevaid absoluutselt tõestatud fakte. ... Üldmulje on selline, et Päts, Laidoner ja kogu vana valitsuse juhtiv klikk püüavad säilitada juhtiva positsiooni ja kujutada asja nii, et Eestis pole Eesti valitsus milleski süüdi ja on Nõukogude Liidu suure Euroopa-poliitika ohver ning et selline on väikeriikide kibe saatus, kes on "erakorralise perioodi" tõttu sunnitud raskusi taluma<ref>Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 306–307.</ref>.'' Samuti kohtus ta 19. ja [[20. juuni]]l Tallinna välja kutsutud [[Maksim Unt|Maksim Undiga]], kellele tehti ettepanek hakata [[Johannes Varese valitsus|uues valitsuses]] siseministriks ja anti käsk organiseerida üle Eesti rahvakogunemised nõudega valitsus välja vahetada. Kohapealsetest NSV Liidu esindajatest võttis riigipöörde juhtimisest ja selles osalejate instrueerimisest osa [[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] kaubandusnõunik ja hilisem saadik Eestis [[Vladimir Botškarjov]]<ref name="Semirjaga">Семиряга Михаил Иванович. [http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html ''Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы.'' Таллинн, 1989. С. 111—112 ]</ref>.
 
Õhtul andis sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] kõrgemate Nõukogude Liidu sõjaväejuhtide auks Ohvitseride Keskkogu kasiinos õhtueine.<ref name="Punaarmee saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/Punaarmee_saabus_Tallinna Punaarmee saabus Tallinna] Lääne Elu, 21. juuni 1940, nr 72, lk 1.</ref>
6819

muudatust