Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
27. rida:
==Lepingu tagajärjed==
Eestisse saabunud Nõukogude Liidu
Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov saatis täievolilisele esindajale Eestis [[Kuzma Nikitin]]ile 23. oktoobril 1939 telegrammi, kus oli muuseas öeldud: "Te olete kohustatud lõpuks mõistma, et igasugune selliste Eesti "sovetiseerimise" meeleolude õhutamine või isegi sellistele meeleoludele mittevastuastumine on vaid meie vaenlaste Nõukogude-vastaste provokaatorite huvides. Sellise ebaõige käitumisega Te viite segadusse ka eestlased, näiteks piibu, kes näib arvavat, et tal on nüüd 7. novembril vaja pidada Nõukogude-sõbralikke kõnesid. Te peate hoolitsema vaid selle eest, et meie inimesed, sealhulgas ka sõjaväelased Eestis, täpselt ja hoolikalt täidaksid abistamispakti ja Eesti asjadesse mittesekkumise printsiipi, ja hoolitsema, et ka Eesti pool suhtuks pakti samamoodi<ref>Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011. Lk. 153.</ref>."
7. veebruaril 1940 protesteeris Eesti valitsus Eesti territooriumi pommitamise vastu [[Talvesõda|Talvesõja]] käigus ja lepinguga ettenähtud Eestis asuva Nõukogude Liidu kontingendi suuruse (25 000 meest) ületamise vastu Nõukogude Liidu poolt (siis oli 27 300 meest)<ref>Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 176.</ref>.
|