Redaktsioon: 6. detsember 2013, kell 20:33 redigeeri Zidik (arutelu \| kaastöö) 94 muudatust →‎Tööpõhimõte ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. detsember 2013, kell 20:58 redigeeri eemalda Zidik (arutelu \| kaastöö) 94 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Ferriitmälu kasutati digitaalarvutites 1950 keskpaigast kuni 1970 keskpaigani.<ref>http://www.computerhistory.org/tdih/March/4/</ref> Esimene arvuti, mis kasutas ferriitmälu oli 1951 MIT's valminud [[Whirlwind]]<ref>http://www.computerhistory.org/revolution/memory-storage/8/253</ref> ==Ehitus== 18. rida: ==Tööpõhimõte== ==== Lugemine ==== Et lugeda südamikul olevat infot, püütakse see seada "0" asendisse. * Kui loetav südamik oli juba "0" asendis, siis südamiku magneetumissuund jääb samaks. 24. rida: Kuna lugemise käigus kustub südamikel olev info, siis tuleb info säilimiseks kirjutada loetud informatsioon uuesti tagasi. Selle eest hoolitseb arvuti mälu haldav elektroonika. ==== Kirjutamine ==== Südamikule kirjutamiseks (selle magnetvälja suuna muutmiseks), tuleb vastava südamiku X ja Y aadressiliinidest läbi piisav vool. Kui kirjutamisoperatsiooni käigus südamiku magnetväli pöördub, tekib tagasiside traadil pingeimpulss. Kuigi kumbki liin läbib paljusid südamikke, muutub magnetumissuund vaid kahe liini ristumiskohal asuval südamikul, mida on võrgustikus vaid üks. Kummagis traadis olev voolutugevus eraldi ei ole piisav südamiku magneetumissuuna muutmiseks. Vaid ühes kohas kogu võrgustikus on voolutugevus piisavalt suur. == Omadused == Ferriitmälu ei mõjuta ioniseeriv kiirgus. == Viited ==

Ferriitmälu: erinevus redaktsioonide vahel