Erinevus lehekülje "Preisi kuningriik" redaktsioonide vahel

resümee puudub
}}
'''Preisi kuningriik''' ([[saksa keel]]es ''Königreich Preußen'') oli [[Euroopa]]s [[1701]]–[[1918]] eksisteerinud [[kuningriik]].
[[File:Map of Russia and Poland 1730.jpg|thumb|300px|right|Riigid Euroopas 1730. aastal]]
 
[[Pilt:Weidemann, Friedrich I Preußen.jpg|left|100px|pisi|Friedrich I]]
==Preisi kuningriigi moodustamine==
Preisi kuningriik moodustus [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] dünastia [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi markkrahvkonna]] ja [[Preisimaa hertsogkond|PreisimaaPreisi hertsogkonna]] (ajalooline kaksiknimetus [[Brandenburg-Preisimaa]]) baasil. Alates [[1618]]. aastast valitsesid mõlemat [[personaalunioon]]i kaudu [[Hohenzollern]]id. [[1656]]. aastal sõlmitud [[Labiau leping]] ja [[1657]]. aastal sõlmitud [[Brombergi leping]] andsid Hohenzollernitele täieliku võimu [[Preisimaa]] üle.
[[1701]]. aastal nimetas [[Brandenburgi markkrahv]] [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich III]] end Friedrich I nime all [[Preisimaa kuningas|Preisimaa kuningaks]], valitsedes [[personaalunioon]]iga nii Brandenburgi ja Preisimaad. Probleemi tekitas see, et Brandenburg kuulus tollal [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riik]]i ja Preisimaa ei kuulunud. Saksa-Rooma riigil oli juba oma [[Saksa kuningas]] ja selles riigis ühtki teist kuningat olla ei tohtinud (peale [[Böömimaa valitsejate loend|Böömi kuninga]], sest [[Böömimaa]] polnud asustatud [[sakslased|sakslastega]]). Kuid sajandite jooksul oli Saksa-Rooma riigi valitseja, [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] võim väga kahanenud, sellesse kuuluvad riigid olid sisuliselt iseseisvad ja sellepärast julgeski Friedrich selle sammu astuda. Ise kinnitas ta, et kuna Preisimaa ei kuulu Saksa-Rooma riiki, siis on tal õigus see kuningriigiks ülendada. Kuid kuninga tiitlit kandis ta ainult PreisimaaPreisi hertsogiriigi valitsejana, mitte [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi markkrahvkonna]] valitsejana.
[[Pilt:Weidemann, Friedrich I Preußen.jpg|left|100px|Friedrich I]]
[[1701]]. aastal nimetas [[Brandenburgi markkrahv]] [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich III]] end Friedrich I nime all [[Preisimaa kuningas|Preisimaa kuningaks]], valitsedes [[personaalunioon]]iga nii Brandenburgi ja Preisimaad. Probleemi tekitas see, et Brandenburg kuulus tollal [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riik]]i ja Preisimaa ei kuulunud. Saksa-Rooma riigil oli juba oma [[Saksa kuningas]] ja selles riigis ühtki teist kuningat olla ei tohtinud (peale [[Böömimaa valitsejate loend|Böömi kuninga]], sest [[Böömimaa]] polnud asustatud [[sakslased|sakslastega]]). Kuid sajandite jooksul oli Saksa-Rooma riigi valitseja võim väga kahanenud, sellesse kuuluvad riigid olid sisuliselt iseseisvad ja sellepärast julgeski Friedrich selle sammu astuda. Ise kinnitas ta, et kuna Preisimaa ei kuulu Saksa-Rooma riiki, siis on tal õigus see kuningriigiks ülendada. Kuid kuninga tiitlit kandis ta ainult Preisimaa valitsejana, mitte Brandenburgi valitsejana.
 
==Austria pärilussõda==
==Seitsmeaastane sõda==
{{Vaata|Seitsmeaastane sõda}}
[[Pilt:Frederick II of Prussia.jpg||left|100px|pisi|[[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]]]]
Aastatel [[1756]]–[[1763]] toimus [[Euroopa]]s ja [[Põhja-Ameerika]]s peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid. Vaenuvägede ühele poolele jäid [[Suurbritannia]], [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]], [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburg]], [[Portugal]], [[Braunschweig-Wolfenbüttel]] ning [[Hessen-Kassel]], samas kui teisel pool olid [[Prantsusmaa]], [[Venemaa keisririik|Venemaa]], [[Habsburgide riik|Austria]], [[Rootsi]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Napoli kuningriik|Napoli]] ning [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia]]. Sõda algas [[1756]]. aastal Preisimaa kallaletungiga Saksimaa kuurvürstiriigile. [[1757]]. aasta maikuus asus Venemaa sõjavägi vastu Preisi vägedele, eesmärgiga piirata [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]] püüdlusi ning vallutasid [[Ida-Preisimaa]]l: [[Memel]]i, purustasid [[Groß-Jägersdorfi lahing]]us Preisi väed, kuid Venemaa sisepoliitika tõttu pealetung Preisimaale peatus. Krahv [[William W. Fermor]]i juhtimisel sõjategevus jätkus, 1758. aastal vallutasid Vene väed [[Köningsberg]]i, mille tulemusena Ida-Preisimaa läks Venemaa koosseisu. [[1759]]. aastal alustas Vene armee pealetungi [[Odra|Oder]]i liinil ning vallutas [[Frankfurt Oderi ääres|Oderi äärse Frankfurdi]]. 1760. aastal purustas Venemaa ja Austria ühisvägi [[Kunersdorfi lahingus]] Preisimaa armee ning 28. septembril (vkj 9. oktoober) [[1760]] vallutasid nad [[Berliin]]i.
 
1761. aastal suri aga [[Venemaa keisrinna]] [[Jelizaveta Petrovna]] ning keisriks saanud [[Peeter III]] lõpetas kohe sõja Preisimaaga ja tagastas Preisimaale kõik vallutatud maa-alad.
[[Pilt:Preussen-1806.jpg|right|pisithumb|300px|right|Preisi kuningriik 1806. aastal]]
[[Pilt:Map congress of vienna.jpg|thumb|right300px|220pxright|Euroopa kaart pärast [[Viini kongress]]i, 1815]]
[[File:Ac.prussiamap3.gif|right|pisithumb|300px|right|Preisi kuningriigi laienemine aastatel 1807-1871 ]]
[[Pilt:Friedrich Wilhelm IV von preussen 1847.jpg|thumb|[[Friedrich Wilhelm IV]]]]
 
[[File:Ac.prussiamap3.gif|right|pisi|Preisi kuningriigi laienemine aastatel 1807-1871 ]]
==Preisi kuningriigi laienemine==
Preisi kuningriigist kujunes peagi üks sõjaliselt võimsamaid Euroopa riike. [[Rzeczpospolita|Poola]] [[Poola esimene jagamine|esimene]] [[Poola jagamised|jagamine]] (millega Preisimaa sai endale Poola lääne- ja põhjapoolsed alad) andis PreisimaalePreisi riigile juurde nii palju maad, et alates samast [[1772]]. aastast kasutas [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]] enda kohta kuninga tiitlit kogu riigi, mitte pelgalt Preisimaa ulatuses. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph II (Saksa-Rooma keiser)|Joseph II]] ei saanud selle vastu midagi teha, mis tõendab, et tema võim ei olnud kuigi suur.
 
[[Teine Poola jagamine|Teine]] ja [[kolmas Poola jagamine]] andsid Preisimaale veelgi rohkem maad juurde. 1795. aasta Poola jagamisega sai Preisi kuningriik [[Varssavi]] linna ning [[Nemunas]]est lääne ja [[Pilica]]st põhja poole jäävad maad ([[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonna]] põhjaosa koos [[Varssavi]] linnaga ning [[Białystoki vojevoodkond|Białystoki vojevoodkonna]].
[[File:Friedrich Wilhelm III of Prussia.PNG|left|100px|pisi|[[Friedrich Wilhelm III]]]]
 
[[Pilt:Friedrich Wilhelm IV von preussen 1847.jpg|thumbleft|100px|pisi|[[Friedrich Wilhelm IV]]]]
==Napoleoni sõjad==
 
{{vaata|Napoleoni sõjad}}
[[1807]]. aastal [[Tilsiti rahu]]lepinguga, mis sõlmiti [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keiser]] [[Napoleon I]] Preisi kuningriigiga, [[Neljanda koalitsiooni sõda|Neljanda koalitsioonisõja]] tulemusel loobus [[Preisimaa kuningas]] [[Friedrich Wilhelm IVIII]] Tilsitis umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon Prantsuse vasallriigid, mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: [[Vestfaali kuningriik]], [[Varssavi Hertsogiriik]] ja [[Danzigi vabalinn]]; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse [[vasall]]idele ([[Bergi suurhertsogkond]] jt.) ja [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]]. Preisi riik kahanes vastavalt Tilsiti rahu tingimustele umbes poole võrra. Kümne miljoni asuka asemel jäi Preisimaa kuningriigi uutesse piiridesse mitte rohkem kui viis miljonit asukat.
 
[[1815]]. aasta [[Viini kongress]]i tulemusel aga sai Preisi kuningriik sai kaks viiendikku [[Saksimaa kuningriik|Saksimaa]]st, osa Varssavi hertsogkonnast ([[Poseni suurhertsogkond]]), [[Danzigi vabalinn]]a ja [[Reinimaa]]/[[Vestfaal]]i. Varasemast 360 Saksa-Rooma riigi osastisriigist, moodustati 38 riigi [[Saksa Liit]], [[Austria keiser|Austria keisri]] juhtimisel. Ainult osa Austria ja Preisimaa territooriumidest arvati liitu.
 
Lahendamata Schleswigi küsimus viis [[Teine Schleswigi sõda|Teise Schleswigi sõjani]] [[1864]]. aastal. [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] moodustas Taani vastase koalitsiooni [[Austria keisririik|Austriaga]] ning Taani kaotas sakslastele nii Schleswigi kui ka Holsteini.
[[Pilt:Map-AustroPrussianWar-annexed.svg|thumb|thumb|300px|right|Austria-Preisi sõja ([[1866]]) tagajärjed. Preisimaa (tumesinine) ja selle liitlased (sinine) Austria (punane) ja selle liitlaste (roosa) vastu. Neutraalsed [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] liikmed on rohelisega, Preisimaa territoriaalne kasv pärast sõda on helesinisega.]]
 
==Saksamaa ühendamine==
Preisimaa juhtimisel toimus [[19. sajand]]i keskel [[Saksamaa ühendamine]]. Hohenzollerite poolt valitsevad valdused moodustasid Saksamaast ca 64% pindalast ja ca 65% elanikkonnast. Saksakeelsete riikide ühendamise vastu oli saksa päritolu [[Austria-Ungari]] [[Austria keiser]], kes nägi selles õigustatult oma mõju vähenemist Saksamaal.
 
===Austria-Preisi sõda ===
[[1866]]. aastal provotseeris Otto von Bismarck [[Preisi-Austria sõda|Preisi-Austria sõja]], kus [[Austria]] sai [[Königgrätzi lahing]]us lüüa ja [[Praha rahuleping]]uga kaotas oma ülemvõimu Põhja-[[Itaalia]]s ja Saksa aladel. Austria häving kõrvaldas ta Saksamaa troonile pretendeerimisest.
[[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõja]] ajal kaotati [[Viini kongress]]il [[1815]] loodud [[Saksa Liit]]. Selle asemel moodustati Preisimaa juhtimisel, 21 riigikesest koosnev [[Põhja-Saksa Liit]], millest jäid välja [[Austria]] ja selle liitlasteks olnud Lõuna-Saksamaa riigid, millest tähtsaim oli Baieri kuningriik. Välja jäid Austria, Baier, [[Württemberg]], [[Badeni suurhertsogiriik|Baden]], [[Luksemburg]], [[Limburgi hertsogkond]], [[Liechtenstein]] ja [[Hesseni suurhertsogiriik|Hesseni suurhertsogiriigi]] lõunaosa.
[[File:Prussia (political map before 1905).jpg|pisi|500px|right|Preisi kuningriik 1905. aastal]]
[[Pilt:Wilhelm I Friedrich Ludwig.jpg|thumb|[[Preisimaa kuningas]] ja [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] [[Saksa keiser|keiser]] [[Wilhelm I]]]]
[[Pilt:Wilhelm II of Germany.jpg|thumb|[[Wilhelm II]] preisi ohvitserimundris, 1890-ndatel]]
 
===Prantsuse-Preisi sõda ===
*[[Ida–Preisi provints]] ([[Königsberg]]), (endine [[Preisi hertsogiriik]] ja [[Ermland]])
:[[1829]]. aastal moodustati Lääne– ja Ida–Preisi provintside ühendamisega [[Preisi provints]], mis [[1878]]. aastal lahutati taas Lääne– ja Ida–Preisi provintsideks.
[[Pilt:Wilhelm I Friedrich Ludwig.jpg|thumbleft|100px|pisi|[[Preisimaa kuningas]] ja [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] [[Saksa keiser|keiser]] [[Wilhelm I]]]]
 
[[Pilt:Wilhelm II of Germany.jpg|thumbleft|100px|pisi|[[Wilhelm II]] preisi ohvitserimundris, 1890-ndatel]]
==Preisi kuningriik ja Saksa keisririik==
[[1871]]. aastal lõpetas Preisimaa Saksamaa ühendamise [[Saksa keisririik|Saksa keisririigiks]], 1871 kuulutas Preisimaa kuningas [[Wilhelm I]] end [[Saksa keiser|Saksa keisriks]]. Kuid Preisit ja Saksamaad, millest kummalgi oli oma [[esinduskogu]], valitseti erinevatel alustel. Saksamaal oli valimisõigus kõigil vähemalt 25-aastastel meestel, aga Preisimaa säilitas kolmeastmelise valimissüsteemi, kus jõukatel oli 17,5 korda kaalukam hääl kui vaestel.
 
Pärast kaotust [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] loobus Wilhelm II nii Preisimaa kuninga kui ka Saksa keisri tiitlist ning kuningriik likvideeriti. Kuningriigi asemel kuulutati välja [[Preisimaa vabariik]].
 
==Preisimaa pärast Teist maailmasõda==
Preisimaa vabariik likvideeriti sisuliselt [[1945]], kui [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus liitlased selle vallutasid, ja formaalselt [[1947]], mil see jagati teiste riikide vahel: need olid [[Belgia]], [[Taani]], [[Saksa FV]], [[Saksa DV]], [[Poola]] ja [[NSV Liit]]. Viimase lagunemise järel jäi osa Preisimaast ([[Kaliningradi oblast]]) [[Venemaa]]le ja osa [[Leedu]]le.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
==Vaata ka==
Anonüümne kasutaja