Elustamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib humaanmeditsiini mõistest; veterinaarmedistiini mõiste kohta vaata artiklit [[Elustamine (veterinaaria)]]}}
{{vikinda}}
'''Elustamine''' ehk '''resustsitatsioon''' ([[ladina keel|ladina]] ''resuscitatio'') on [[esmaabi]] andmine kas [[šokk|šokiseisundis]] või kliinilises surmas oleva patsiendi vitaalsete elutalitluste taastamisel.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 171:2004.</ref>
'''Elustamine''' on [[esmaabi]] andmine [[süda]]me seiskumisel.
 
Südame[[Süda]]me seiskumisel lakkab [[vereringe]] ja hapnikku[[hapnik]]ku ei kanta enam kopsudest kudedesse. [[Peaaju|Aju]] hapnikupuuduse[[hapnikupuudus]]e tõttu kaob [[teadvus]] 10–15 sekundit pärast südame seiskumist. Kui ajupeaaju jääb hapnikuta 4–6 minutiks, saabub [[surm]].
 
Inimese seisund ja vanus määravad elustamisel samuti tähtsat rolli, nii on elustamisprotseduurid väikelaste ning rasedate puhul erinevad kui täiskasvanud inimese puhul üldiselt.
 
==Tegutsemine kriisiolukorras==
56. rida ⟶ 59. rida:
* Ventileerija – vabastab hingamisteed, kontrollib hingamist ja pulssi, teeb kunstlikku hingamist
* Masseerija – vabastab rindkere rõivastest, leiab massaažikoha, teeb südamemassaaži
* Elustamine toimub rütmis: '''30 survet rinnakule[[rinnak]]ule ja 2 õhu sissepuhumist kopsudesse[[kopsud]]esse'''
NB! Kahekesi elustamine on tunduvalt efektiivsem kui üksinda elustamine.
 
== Viited allikatele ==