Saaremaa (maakond): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Maakond sisaldas [[Saaremaa]], [[Muhu]] ja väiksemaid saari. Looduslike piiride tõttu on see ainus eesti ajalooline maakond, mille piirid langevad kokku [[Saare maakond|praeguse maakonnaga]].
Saarelise asendi tõttu oli Saaremaal ajuti tavalisest maakonnast kõrgem (provintsi) staatus, seal oli oma [[Saaremaa rüütelkond|rüütelkond]] ja kuni 1890. aastani ka luteriusu konsistoriaalringkond, kuigi maakond allus [[Liivimaa kubermang]]ule.
Ainus linn oli maakonnalinn [[Kuressaare]].
Maakond on tekkinud [[Saaremaa piiskopkond|Saaremaa piiskopkonna]] mandriosa ([[Haapsalu stift]]i) eraldumise järel (1576) ja olnud kuni 1645. aastani Taani, siis Rootsi, 1721–1918 Vene valitsuse all.
== Rahvaloendused ==
[[1922]]. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ning 39 juuti. Maaelanike hulgas (ilma Ruhnuta) oli eestlasi 53 242, rootslasi 4, sakslasi 106, venelasi 99 ning juute 1. Protsentuaalselt loeti maakonnas eestlaste arvuks 1922. aasta rahvaloenduse ajal 98,9 ning 1934. aastal 99.<ref>http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=53&artid=9750&sec=13</ref>
[[1934]]. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ning 22 juuti. Valdades (taas ilma Ruhnuta) elas 50 833 eestlast, 5 rootslast, 79 sakslast, 75 venelast ning 1 juut.
== Viited ==
{{viited}}
| |||