Erinevus lehekülje "Hiiumaa" redaktsioonide vahel

Lisatud 947 baiti ,  7 aasta eest
Kohendasin looduse osa, eriti looduskaitset
P
(Kohendasin looduse osa, eriti looduskaitset)
| Pildiallkiri = Hiiumaa
| Pindala = 989 km²
| Rannajoone pikkus = 310365 km<ref>"Hiiumaa looduskaitseobjektid". 2012, lk 4</ref>
| Rahvaarv = umbes 8400
| Asulad =
'''Hiiumaa''' (ka '''Hiiu saar''') on suuruselt (989 km&sup2;) teine saar [[Eesti]]s [[Saaremaa]] järel. Valdava osa [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnast]] moodustab Hiiumaa saar.
 
Saare ida- ja kaguranniku lähedal paikneb umbes 200 saart ja saarekest, millest suurim on tammide kaudu peasaarega ühendatud [[Kassari]] (19,3 km&sup2;). Turismikirjanduses nimetatakse seda sageli ka Kassari poolsaareks, kuid Hiiumaa osaks ta siiski ei ole. Kassarlaste naljalugu räägib hoopis sellest, kuidas Hiiumaa olevat määsääri pidi Kassari küljes kinni! Hiiumaa ümber asuvatest [[laid]]udest on suurim [[Vohilaid]]. Hiiumaast kagus olevaid laide nimetatakse [[Hiiumaa laiud|Hiiumaa laidudeks]], need on looduskaitse all.
 
Hiiumaa rannajoon (pikkus 310 km) on hästi liigendunud. Saare pinnamood on madal ja tasane. Põhjarannikul on palju liivarandu. Ujumiseks ja päevitamiseks on sobivamad [[Tõrvanina rand|Tõrvanina]], [[Lehtma rand|Lehtma]], [[Tahkuna rand|Tahkuna]], [[Mangu rand|Mangu]], [[Luidja rand|Luidja]], [[Pallinina rand|Pallinina]] ja [[Kalana rand]] ning [[Surfiparadiis]]. Pikalt läände ulatub [[Kõpu poolsaar]], mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim [[tuletorn]] – [[Kõpu tuletorn]], mis on ehitatud [[16. sajand]]i esimesel poolel eelkõige ohtliku [[Hiiu madal]]a eest hoiatamiseks. Kõpu poolsaare tipus asuvad Eesti parimad [[surfirand|surfirannad]]. Eriti tähelepanuväärne on [[Kalana sadam]]ast mõned kilomeetrid läänepoole asuv rand. Seal asub Eestis ainulaadne järsult sügavaks minev, suure kaldega, jämeda liivaga rand.
 
Suuremat osa Hiiumaast katab mets. Saare taimestik on liigirikas – ligi 1000 liiki [[soontaimed|soontaimi]], neist palju haruldusi.
 
== Loodus ==
[[Pilt:Kallaste cliff, Hiiumaa, 2009-07.jpg|left|200px|thumb|[[Vahtrepa pank|Kallaste pank]].]]
[[Pilt:Vaade tahkuna tuletornist4.jpg|left|200px|thumb| Hiiumaa rannik on hästi liigendatud.]]
 
Umbes 455 miljonit aastat tagasi tabas tänast Kirde-Hiiumaad [[Kärdla kraater|meteoriit]]. Kokkupõrke tulemusel kujunes [[rõngassaar]], mille keskmes asus umbes 3,5 kilomeetrise pindalaga [[laguun]]. Viimasel [[jääaeg|jääajal]] vajutas mandrijää oma raskusega Hiiumaa ala allapoole. Jääaja lõppedes ujutas liustike sulamise vesi tänase Hiiumaa ala üle.
Üle poole saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud. Seal asuvad ka kolm [[Tihu järved|Tihu järve]], millest suurim on [[Tihu Suurjärv]]. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast.
 
Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus toimub üleminek [[okasmets|okasmetsadelt]] laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Väärtuslikud on Hiiumaa loopealsed ehk alvarid, kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Hiiumaal asuvad lookaasikud on haruldased kogu [[Baltikum]]is.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 22</ref><ref name="loodus">[http://www.hiiumaa.ee/turism-majutus/88&g=19 Hiiumaa.ee] Loodus. Vaadatud 3.12.2013</ref>
 
Hiiumaal on väga liigirikas taimestik. Saarel kasvab umbes 1000 liiki taimi, millest üle 50 on kaitse all. Teiste hulgas kasvavad saarel looduslikult [[harilik jugapuu]], [[rand-ogaputk]] ning Eestis haruldane [[pisilina]]. <ref name="loodus" />
Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus. Saarel kasvab umbes 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 neist on kaitsealused liigid, näiteks [[harilik jugapuu]], [[luuderohi]], [[rand-ogaputk]] ja [[pisilina]]. Suurematest ulukitest võib metsas kohata [[põder|põtru]], [[metskits]]i, [[hirv]]i ja [[metssiga|metssigu]]. Tavalised on [[rebane]], [[kährikkoer]], [[ilves]]. Saare vetesse on koondunud [[viigerhüljes|viiger]]- ja [[hallhüljes|hallhülgekarjad]], mis on tähelepanuväärsed kogu Läänemere seisukohalt. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed. Mitmest pesitsemis- ja peatuspaigast on kuulsaim [[Käina laht]].
 
Hiiumaal võib kohata suurematest ulukitest [[metskits]]i, [[hirv]]i, [[põder|põtru]] ja [[metssiga|metssigu]]. Väiksematest ulukitest on tavalised [[kährikkoer]], [[ilves]] ja [[rebane]]. Saare vettes on kogu Läänemere seisukohalt tähelepanuväärsed [[viigerhüljes|viiger]]- ja [[hallhüljes|hallhülgekarjad]]. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed, millest olulisimaks pesitsemis- ja peatuspaigast on [[Käina laht]]<ref name="loodus" />
 
===Looduskaitse===
[[Pilt:EuropeanTahkuna Minklooduskaitseala.jpg|left|200px|thumb| Hiiumaale taasasustatakseMets [[EuroopaTahkuna naaritslooduskaitseala]]atl.]]
[[Pilt:European Mink.jpg|left|200px|thumb| Hiiumaale taasasustatakse [[Euroopa naarits]]at.]]
[[Pilt:Tahkuna looduskaitseala.jpg|pisi|Mets [[Tahkuna looduskaitseala]]l]]
 
Saarel elab paarkümmend [[Euroopa naarits]]at, kes on [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] abiga saarele taasasustatud.<ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-osoon-35287 Osoon,osa 651]</ref>
Hiiumaa kaitsealade praktilist kaitset korraldab Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Hiiumaa talitus. Saarel asub 16 [[kaitseala]], 17 [[hoiuala]], 30 püsielupaika kaitsealustele liikidele. Kaitse alla on võetud 4 parki, 21 põlispuud, 26 rändrahnu, 3 maastikuelementi ja 4 põlispuude gruppi.<ref>"Hiiumaa looduskaitseobjektid". 2012, lk 5</ref>
 
Hiiumaal asub 7 [[looduskaitseala]] ja 9 [[mastikukaitseala]]: [[Tahkuna looduskaitseala]], [[Pihla-Kaibaldi loduskaitseala]], [[Leigri looduskaitseala]], [[Tihu looduskaitseala]], [[Kõrgessaare looduskaitseala]], [[Paope looduskaitseala]], [[Kõpu looduskaitseala]], [[Kukka maastikukaitseala]], [[Luidja maastikukaitseala]], [[Sepaste maastikukaitseala]], [[Tilga maastikukaitseala]], [[Tareste maastikukaitseala]], [[Sarve maastikukaitseala]], [[Vahtrepa maastikukaitseala]] ning [[Käina lahe - Kassari maastikukaitseala]].<ref>"Hiiumaa looduskaitseobjektid". 2012, lk 6</ref>
 
HiiumaalSaarel onasub 17 [[hoiuala]]: [[Hiiu madala hoiuala]], [[Hirmuste hoiuala]], [[Kuri-Hellamaa hoiuala]], [[Kõpu-Vaessoo hoiuala]], [[Kõrgessaare-Mudaste hoiuala]], [[Luhastu hoiuala]], [[Paope loo hoiuala]], [[Pihla-Kurisu hoiuala]], [[Prassi hoiuala]], [[Pühalepa hoiuala]], [[Suureranna hoiuala]], [[Undama soo hoiuala]], [[Vanajõe hoiuala]], [[Vanamõisa lahe hoiuala]], [[Viilupi hoiuala]], [[Vilivalla hoiuala]] ja [[Väinamere hoiuala]]. Kaitse<ref>"Hiiumaa alllooduskaitseobjektid". on ka 4 parki: [[Kärdla linnapark]]2012, [[Kärdlalk rannapark]], [[Suuremõisa mõisa park]], [[Vaemla mõisa park]].7</ref>
Hiiumaa kaitsealade valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi [[Hiiumaa Keskkonnateenistus]]. Praktilist kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni Hiiumaa talitus.
 
Kaitse all on ka 4 parki: [[Kärdla linnapark]], [[Kärdla rannapark]], [[Suuremõisa mõisa park]], [[Vaemla mõisa park]].<ref>"Hiiumaa looduskaitseobjektid". 2012, lk 6</ref>
Saarel asuvad järgmised [[kaitseala]]d: [[Hiiumaa laidude maastikukaitseala]], [[Käina lahe - Kassari maastikukaitseala]], [[Kõpu looduskaitseala]], [[Kõrgessaare maastikukaitseala]], [[Leigri looduskaitseala]], [[Luidja maastikukaitseala]], [[Paope looduskaitseala]], [[Pihla-Kaibaldi looduskaitseala]], [[Sarve maastikukaitseala]], [[Sepaste maastikukaitseala]], [[Tahkuna looduskaitseala]], [[Tareste maastikukaitseala]], [[Tihu looduskaitseala]], [[Tilga maastikukaitseala]], [[Vahtrepa maastikukaitseala]].
 
Hiiumaal on kaitse all 137 kaitsealust taime-, seene- ja sambulikuliiki. Kõige haruldasemaks seeneks Hiiumaal on [[taiga-võrkpoorik]] ''(Ceriporia tarda)'', kelle ainus leiukoht terves Euroopas asub Kõpu poolsaarel. Saare haruldasimaks taimeks on [[pisilina]], keda leidub Eestis vaid kahes kohas Hiiumaal. Sammaltaimedest väärib tähelepanu [[roheline hiidkupar]], keda leidub ka ainult Hiiumaal. Loomadest on kaitse all 15 putuka liiki. Muudest selgrootutest on kaitse all [[apteegikaan]] ja [[viinamäetigu]]. Kaitsealused kalad on [[hink]], [[võldas]] ja [[jõesilm]]. Lindudest väärivad tähelepanu kaitsealused [[merikotkas]] ja [[must-toonekurg]], imetajatest [[viigerhüljes]] ja [[euroopa naarits]]. Saarel elab paarkümmend [[Euroopa naarits]]at, kes on [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] abiga saarele taasasustatud.<ref>"Hiiumaa looduskaitseobjektid". 2012, lk 36-42</ref><ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-osoon-35287 Osoon,osa 651]</ref>
Hiiumaal on 17 [[hoiuala]]: [[Hiiu madala hoiuala]], [[Hirmuste hoiuala]], [[Kuri-Hellamaa hoiuala]], [[Kõpu-Vaessoo hoiuala]], [[Kõrgessaare-Mudaste hoiuala]], [[Luhastu hoiuala]], [[Paope loo hoiuala]], [[Pihla-Kurisu hoiuala]], [[Prassi hoiuala]], [[Pühalepa hoiuala]], [[Suureranna hoiuala]], [[Undama soo hoiuala]], [[Vanajõe hoiuala]], [[Vanamõisa lahe hoiuala]], [[Viilupi hoiuala]], [[Vilivalla hoiuala]] ja [[Väinamere hoiuala]]. Kaitse all on ka 4 parki: [[Kärdla linnapark]], [[Kärdla rannapark]], [[Suuremõisa mõisa park]], [[Vaemla mõisa park]].
 
==Ajalugu==
== Kultuur ==
===Muuseumid===
[[Pilt:Flickr - Triin Olvet - IMG 0086.jpg|thumb|200px|right|Soera talumuusem eksponeerib 19. sajandi talukompleksi koos kõige selle juurde käivaga.]]
[[Hiiumaa muuseum]] avati 1967. aastal Kassaril. Alates 1998. aastast asub riigimuuseumi peahoone Kärdlas [[Pikk Maja|Pikas Majas]]. Muuseum keskendub laiemalt Hiiu maakonna identiteedi, omakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisele.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=muuseumist Hiiumaa muuseum] Muuseumist. Vaadatud 30.11.2013</ref> Pikas majas asub muuseumi hoidla, raamatukogu ning muuseumitöötajate ametiruumid. Endise [[Kärdla kalevivabrik]]u direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkõige kalevivabriku ja Kärdla linna ajaloole.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=pikk-maja Hiiumaa muuseum] Pikk Maja. Vaadatud 30.11.2013</ref>
Hiiumaa muuseumil on kolm filiaali: [[Mihkli talumuuseum]], [[Rudolf Tobiase Majamuuseum]] ja [[Kassari ekspositsioonimaja]]. Mihkli talumuuseum [[Tahkuna poolsaar]]el [[Malvaste]] külas eksponeerib traditsioonilist Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=mihkli-talumuuseum Hiiumaa muuseum] Mihkli talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> Rudolf Tobiase Majamuuseum asub [[Käina]] lähedal [[Selja]] külas. Näitus keskendub helilooja elule ja loomingule.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=rudolf-tobiase-majamuuseum Hiiumaa muuseum] Rudolf Tobiase majamuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> Kassari ekspositsioonimaja Kassari mõisa valitsejamajas eksponeerib Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=kassari-ekspositsioonimaja Hiiumaa muuseum] Kassari ekspositsioonimaja. Vaadatud 30.11.2011</ref>
 
===Raamatukogud===
[[Pilt:Hiiumaa 2012 085.JPG|thumb|200px|right| Käina vallamaja teisel korrusel asub valla raamatukogu.]]
Esimene raamatukogu asutati Hiiumaale 1871. aastal, kui Kärdla vallakooli juurde rajati raamatukogu.<ref>[http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5723& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Ärkamisajast-1918. aastani Raamatukogu ajalugu. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref> Enne 1918 aastat tegutsesid raamatukogud Kärdlas, Emmastes, Reigis ja Suuremõisas. Vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkõige seltside juurde. Raamatukogusid alustasid tegevust muuhulgas ka Käina ja Hellamaale. 1946. aastal oli saarel 13 külaraamatukogu, mis püsis enam-vähem stabiilsena kogu nõukogude perioodi.<ref>[http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5716& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Nõukogude okupatsiooni jätk. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref>
 
 
===Sport===
[[Pilt:Suuremõisa mõisa tall 2.JPG|thumb|200px|right| Endises [[Suuremõisa mõis]]a tallis saavad harrastajad korvpalli harjutada.]]
Hiiumaa Spordiliit koondab enda alla 27 saarel tegutsevat spordiklubi. Klubi tasandil on Hiiumaal esindatud [[jalgpall]], [[korvpall]], [[võrkpall]], [[sulgpall]], [[tennis]], [[saalihoki]], [[petank]], [[kergejõustik]], [[ujumine]], [[purjetamine]], [[ratsasport]], [[autosport]], [[orienteerumine]], [[kabe]], [[male]], [[bridž]], [[laskesport]], [[laskesuusatamine]], [[matkamine]], [[aeroobika]] ja [[mudelism]].<ref>[http://www.hiiumaasport.ee/index.php?id=103605 Hiiumaa spordiliit] Spordiklubid. Vaadatud 30.11.2013</ref>
 
350

muudatust