Hapukurk: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
Kurkide hapendamisel valitakse ilusad, ühesuurused noored kurgid, mis laotakse hapendamis[[nõu]]sse (nagu näiteks [[puutünn]], [[klaas]][[purk]], [[roostevaba]]st [[teras]]est mahuti, kaasajal üha sagedamini [[plastik]]ust anum) vaheldumisi [[maitseaine]]tega.
 
Tingimata, olenevalt retseptist ja toiduvalmistamise tavadest, on lisaks vaja veel ka [[mustsõstarmust sõstar|mustasõstramusta sõstra]], [[mädarõigas|mädarõika]] või [[kirsileht]]i ja [[till|tilliõisikuid]], [[aedkorinder|koriandriseemneid]] jt.
Veel lisatakse ka vastavalt maitsele, [[küüslauk|küüslauguküüsi]], [[mädarõigas|mädarõikajuurikaid]] jm.
Kurkidele valatakse peale külm [[soolvesi]]. [[Toatemperatuur]]il algab kurginõusse paigutatud kurkidel ja [[leht]]edel leiduvate [[piimhappebakter]]ite elutegevuse, [[ensüümid]]e jt ainete ning mikroorganismide mõjul käärimine. Tekib piimhape, mis takistab riknemist põhjustavate soovimatute [[mikroorganism]]ide kasvu. Ägeda käärimise lõppedes tuleb hapukurgid paigutada säilitamiseks jahedasse. Hapendatud kurke võib ka [[pastöriseerida]].
24 052

muudatust