Erinevus lehekülje "Kasutaja:Taavi27/Hiiumaa ajalugu" redaktsioonide vahel

Kustutatud kogu lehekülje sisu
(Kustutatud kogu lehekülje sisu)
==Ajalugu==
===Muinasajast varauusajani===
 
[[Pilt:Hiiumaa keskaeg.PNG|thumb|300px|left|Hiiumaa keskajal: [[Liivi ordu|ordu]] alad moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis kuulus administratiivselt [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonda]]; [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne Piiskopkonna]] alad kuulusid [[Kuressaare foogtkond|Kuressaare foogtkonda]]. Kaardil on märgitud ka ligikaudne [[hiiurootslased|hiiurootsi]] asustus.<ref name="Põllo2">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 37</ref>]]
[[Pilt:Käina Martin's Church ruins 12.jpg|thumb|200px|right| 13. sajandil rajati esialgne puidust [[Käina Martini kirik]]. Kivist pühakoda rajati 15. ja 16. sajandi vahetusel samale kohale.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23540 Kultuurimälestiste riiklik register] Käina kiriku varemed. Vaadatud 2.12.2013]]</ref>]]
[[Pilt:Kõpu tuletorn Hiiumaal.jpg|thumb|200px|right| [[Kõpu tuletorn]] valmis esialgsel kujul 1531. aastal. Tegemist on vanima säilinud tuletorniga Baltikumis.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23453 Kultuurimälestiste riiklik register] Kõpu tuletorn. Vaadatud 1.12.2013]]</ref>]]
 
[[Kõpu poolsaar]]e esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107 </ref> Kõpu muinassaare vanimad söeproovid [[dateerimine|dateeruvad]] umbes aastasse 5700 eKr.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn, 2004, lk 114 </ref> Saarel paiknevaid asulaid ei kasutatud esialgu aastaringi, kuna tollal väga väikene saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Saarel elati eelkõige kevadtalvel, kui on parim aeg [[viiger|viigreid]] ja [[hüljes|hülgeid]] küttida.
 
Üleminek maaviljelusele toimus Hiiumaal noorema [[kiviaeg|kiviaja]] lõpus umbes 3000 eKr.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 122</ref> Kiviaja lõpuks oli asustus levinud üle kogu Hiiumaa.<ref name="Põllo">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 35</ref> Nooremal [[pronksiaeg|pronksiajal]] hakati surnuid [[kivikirstkalme]]tesse matma ning saarel oli välja kujunenud valdavalt viljelusmajandusest elatav kogukond. <ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 127 </ref>
 
[[Rauaaeg|Rauaajast]] on Hiiumaalt leitud saarelt põletusmatuseid ning üksikleide, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36</ref> Saarelt on leitud 11.-12. sajandisse kuuluvad põllujäänused, mis annab alust arvata, et Hiiumaal oli hilisrauaajal asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 126</ref>
 
[[Keskaeg|Keskaja]] alguses oli saar väga hõredasti asustatud, aga asustus püsis. 1228. aastal toimus saare esmamainimine, kui [[Saksa-Rooma riik|Saksa]] kuningas [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich VII Hohenstaufen]] läänistas saare piiskop [[Gottfried]]ile ''tühja saare mida nimetakse Dageidaks''.<ref name="Hiiumaa">[http://www.hiiumaa.ee/hiiumaa-info/133&g=22 Hiiumaa.ee] Hiiumaa ajalugu. Vaadatud 1.12.2013</ref> 1254. aastal läänistas piiskop saare kirdeosa [[Liivi ordu|Saksa Ordu Liivimaa harule]], [[Käina]] ümbrus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]i valdusesse. <ref name="Põllo2"> Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36</ref> Ordu valdused moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis allus [[Maasilinna foogt]]ile. Ordu ala keskuseks rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] nime. Sajandi vahetusel rajati [[gooti stiil]]is [[Pühalepa kirik]], mis sai [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonna]] kirikuks. [[Saare-Lääne piiskop]]i valduste keskuseks kujunes [[Käina]], kuhu ehitati samanimeline [[Käina kirik|kirik]]. Ametkond paiknes arvatavasti [[Putkaste mõis]]as, mis hiljem läänistati.<ref name="Põllo2" />
 
14. sajandil tekkis [[Reigi]] ümbrusesse, [[Tahkuna poolsaar|Tahkuna poolsaarele]] ja [[Kärdla]] [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus.<ref name="Põllo3">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref> 16. sajandi alguses mainitakse [[Valipe mõis| Valipe kindlustatud mõis]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal. <ref name="Põllo2" />
 
Viimane [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas [[Frederik II]]-le. See tähendab, et Hiiumaa lõuna- ja lääneosa läks Taani valitsuse alla. 1561. aastal sõmis viimane [[Liivi ordu|Saksa Ordu Liivimaa haru]] meister [[Gotthard Kettler]] alistumislepingu Pooolaga ning likvideeris orduriigi. Endise [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad, muuhulgas ka Ida-Hiiumaa, olid 1562. aastani reaalse valdajata. Juba 1562. aastast on teateid, et saare on omandanud Taani. 1563. aastal vallutas [[Rootsi]] Taanilt saare ning saar vahetab järgmine kord omanikku alles [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus. Hiiumaa hakkas Rootsi riigis kuulumaa Haapsalu lossilääni alla.<ref name="Hiiumaa" />
 
===Varauusajast 1914. aastani===
[[Pilt:Jacob De la Gardie 1606.jpg|thumb|200px|right| Rootsi väejuht [[Jakob De la Gardie]]'le kuulus 17. sajandi I poolel 3/4 Hiiumaast. Tema eestvedamisel rajati [[Hüti]]le Eesti esimene klaasivabrik.]]
[[Pilt:Suursadama ait Hiiumaal.jpg|thumb|200px|left|[[Suursadam]]a ait pärineb 18. sajandi lõpust. Hoones hoiti vilja ja laevaehtiusel vajaminevat materjali.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23648 Kultuurimälestiste riiklik register] Suurssadama ait. Vaadatud 2.12.2013</ref>]]
[[Pilt:Kukka tuulik.jpg|thumb|200px|left|Enamik saare [[pukktuulik]]uid ehitati 19. sajandil. Pildil [[Kukka]] külas asuv [[Kukka tuulik|Kukka pukktuulik]].]]
 
1624. aastal sai väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile [[Jakob de la Gardie]] enda valdusesse kolm neljandiku saarest.<ref name="Põllo3">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref> Samal aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu hakati pidama korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga.<ref name="Põllo3" /> 1627. aastal eraldati Pühalepa kihelkonnast Loode-Hiiumaal asuv [[Reigi kihelkond]]. De la Gardie valduste põhjal loodi 1628. aastal [[Haapsalu krahvkond]], kuhu kuulus ka Hiiumaa.<ref name="Hiiumaa" /> Samal aastal rajati [[Hüti]]le de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]]. <ref name="Põllo3" />
 
Peaaegu terve 17. sajandi oli Hiiumaa eravaldus. 1684-1691 toimus saarel mõisate reduktsioon, mille käigus saar riigistati.<ref name="Hiiumaa" />
 
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena läks Hiiumaa 1710. aastal [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu. Sõja järgselt kuulus saar [[Eestimaa kubermang]]u Haapsalu ja [[Lääne kreis]]i.<ref name="Hiiumaa" />
 
1712. aastal anti saare riigimaad rendile.<ref name="Hiiumaa" /> 1755. aastal tagastati kolmveerand Hiiumast De la Gardie'de pärandina [[Stenbock]]idele.<ref name="Hiiumaa" /> 1755.-1772. aastal ehitati [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margaretha Stenbock]]i eestvedamisel [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]. Stenbockid hakkasid [[Reigi]] ümbruses elavate vabade rootsi talupoegade koormisi suurendama. See kutsus viimastes esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et 1781. aastal küüditati [[Katariina II]] käsul üle tuhande [[hiiurootslased|hiiurootslase]] [[Ukraina]].<ref name="Põllo3" /><ref>Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162</ref>
 
1781. aastal omandas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] [[Kõrgessaare mõis]]a ning juba 18. sajandi lõpus kuulus juba peaaegu kogu Hiiumaa [[Ungern-Sternberg]]idele.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 33</ref> [[1829]]. aastal asutati Ungern-Sternbergide eestvedamisel [[Suuremõisa|Suuremõisas]] kalevivabrik, mis viidi juba järgmisel aastal [[Kärdla]]. [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik| Kärdla kalevivabriku]] juurde kujunes töölisasula, millest kujunes tänane Kärdla linn.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 39</ref>
 
1866. aastal moodustati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsele alale [[Emmaste kihelkond]]. [[Emmaste Immanueli kirik]] valmis 1867. aastal.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23345| Emmaste kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>
 
Talude päriseksostmine puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 41</ref>
 
1912. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni. Lõunas [[Tahkuna poolsaar]]el ja põhjas [[Hanko]]s asuvad kaitserajatised pidid takistama [[Soome laht]]e sissesõitu. [[Rannpatarei]]sid rajati [[Tahkuna]], [[Sõru]]le, [[Hirmuste (Hiiu)| Hirmuste]]sse ning [[Lehtma]]. Lehtma ja Tahkuna vahele ehitati kitsarööpmeline raudtee.<ref name="milit">[http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html Militaarne Hiiumaa] Peeter Suure merekindlus. Vaadatud 1.12.2013</ref>
 
===1914. aastast nõukogude ajani===
[[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|right|thumb| 1912-1917 Hiiumaale rajatud [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsioon pidi koos [[Soome]] [[Hanko]]sse rajatud kaitserajatistega takistama sissesõitu Soome lahte. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogiliste kaitserajatiste ehitamist. <ref name="milit" />]]
[[Pilt:23565 Kärdla tuletõrjemaja.jpg|thumb|200px|left|[[Kärdla]] Keskväljakul asuv [[Kärdla pritsumaja|pritsumaja]] valmis 1930. aastal.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23565 Kultuurimälestiste riiklik register] Kärdla tuletõrjemaja. Vaadatud 3.12.2013</ref>]]
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses lahkus tsaariarmee Hiiumaalt. 1917. aasta oktoobrist kuni 1918. aasta novembrini oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 42</ref> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]] siis toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal koos [[Saaremaa]]ga juba 1917. aasta sügisel.<ref>[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega". [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref>
 
Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigis [[Läänemaa]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest.<ref name="Põllo5">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 43</ref> Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaaal oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.<ref name="Põllo5" />
 
1920. aastal muudeti Kärdla [[alev]]iks ning 1938. aastal [[kolmanda astme linn]]aks.<ref>Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62</ref>
 
28. septembril 1939. aastal sõlmitud [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Baaside lepingu]] kohaselt alustati Hiiumaale rannakaitsekindlustuste ehitamisega, eelkõige Tahkuna poolsaarele.<ref name="Põllo6">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 45</ref>. 19. oktoobril 1940. aastal saabusid saarele esimesed punaväelased.<ref name="Hiiumaa" /> Pärast 1940. aasta [[Juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] senine omavalitsuslik riigiaparaat asendati uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ning mere äärde minek keelati.<ref name="Põllo6" />. Juunis 1941 [[Juuniküüditamine|küüditati]] Hiiumaalt üle 200 inimese.<ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115</ref>.
 
Saksa vägede operatsioon [[Operatsioon Siegfried|Siegfried]] saare vallutamiseks algas 12. oktoobril 1941. aastal meredessandiga Saaremaalt üle [[Soela väin]]a. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte.<ref>Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184</ref>. Enne Kärdlast taganemist põletasid venemeelsed [[Kärdla kalevivabrik]]u. 1944. aasta suvel ja hilissügisel põgenesid sajad hiidlased uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega [[Rootsi]]. 2. oktoobril alustas [[Punaarmee]] Hiiumaa ründamist. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueerisid sakslased kõik üksused ja tehnika Saaremaale. 3. oktoobriks oli saar vallutatud. Peale saare vallutamist kuulutati kogu saar NSVL kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks ning jätkati enne sõda alanud rannakindlustuste ehitamist.<ref name="Põllo7">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 46 </ref>
 
[[Teine maailmasõda]] Hiiumaale erilisi purustusi ei toonud, küll aga vähenes saare elanikkond langenudte, läände pagenute ja küüditatute näol 15% elanikkonast.<ref name="Hiiumaa" />
 
===Nõukogude ajast tänapäevani===
 
1946. aastal eraldati [[Läänemaa|Läänemaast]] [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]]. <ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125</ref> 25. märtsil 1949. aastal küüditati Hiiumaalt 286 inimest.<ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124</ref>. 1950. aastal muudeti Hiiu maakond [[Hiiumaa rajoon]]iks. 1952. aastal jaotati Eesti NSV kolmeks oblastiks. Hiiumaa kuulus [[Pärnu oblast]]i koosseisu. Oblastid likvideeriti 1953. aastal.<ref name="Hiiumaa" />
 
1947. aastal algas saarel sunnviisiline kollektiviseerimine, mis hoogustus peale 1949. aasta märtsiküüditamist. 1949. aastal oli saarel 82 kolhoosi, millest oli 1980. aastate keskpaigaks liitmiste tõttu järele jäänud kuus.<ref name="Hiiumaa" /> Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – "[[AS Hiiu Kalur|Hiiu kalur]]", mis andis tööd umbes 1400 inimesele.<ref name="Põllo7" />
 
1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.<ref name="Põllo7" />
 
1989. aastal toimusid Hiiumaa rajooni rahvasaadikute nõukogu valimised esmakordselt mitme kandidaadiga. Valitud saadikud otsustasid luua Hiiu maakonna alates 1. jaanuarist 1990. aastal.<ref name="Hiiumaa" />
 
Peale Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni 1993. aastani pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="Põllo8">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 48</ref>
 
Hiiumaa ringtee asfalteerimine lõppes 2000. aastal.<ref name="Põllo8" />
 
==Viited==
{{viited|2}}
350

muudatust