Kasutaja:Taavi27/Hiiumaa ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
37. rida:
Talude päriseksostmine puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 41</ref>
1912. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni. Lõunas [[Tahkuna poolsaar]]el ja põhjas [[Hanko]]s asuvad kaitserajatised pidid takistama [[Soome laht]]e sissesõitu. [[Rannpatarei]]sid rajati [[Tahkuna]], [[Sõru]]le, [[Hirmuste (Hiiu)| Hirmuste]]sse ning [[Lehtma]]. Lehtma ja Tahkuna vahele ehitati kitsarööpmeline raudtee.<ref name="milit">[http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html
==1914. aastast nõukogude ajani==
[[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|left|thumb|[[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid Eestis: [[Tahkuna]], [[Lehtma]] ja [[Põõsaspea]]. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogilise kaitserajatise ehitamist. <ref name="milit" />
[[Pilt:Malvaste chapel, July 2009.jpg|thumb|200px|left|]]▼
[[Pilt:23565 Kärdla tuletõrjemaja.jpg|thumb|200px|right|]]
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses lahkus tsaariarmee Hiiumaalt. 1917. aasta oktoobrist kuni 1918. aasta novembrini oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 42</ref> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]] siis toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal koos [[Saaremaa]]ga juba 1917. aasta sügisel.<ref>[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega". [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref>
| |||