19. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
|||
99. rida:
*[[1790]] – [[Tallinna merelahing]], Tallinna reidil Venemaa ja Rootsi laevastiku vahel
*[[1802]] – regulatiivi „Iggaüks...“, vastuvõtmine millega [[Eestimaa kubermang]]us, [[talupoeg]] sai [[vallasvara]]le [[omandiõigus]]e ja talukoha põlise kasutamise õiguse [[jätkusuutlik]]ul talupidamisel
*1802 – [[Tartu ülikool]]i taasavamine
*[[1804]] – [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Maapäev (rüütelkond)|maapäeval]] võeti vastu "[[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa Tallorahwa Seädus]]", mis fikseeris peamiselt talupoegade koormisi ehk teoorjust, ja "Eestimaa Tallorahwa Kohto-Seadus ehk Walla-Kohto Kässo-ramat", mis kajastas talupoegade isiklikke õigusi ja vallakohtute tegevust.
*1804 – Vene tsaari [[Aleksander I]] poolt kinnitati [[Liivimaa talurahvaseadus]]e kohaselt jäid talupojad endiselt isiklikult [[pärisorjus|pärisorjadeks]], kuid neid ei tohtinud enam müüa ega [[pant]]ida ja neid ei tohtinud kinkida maast lahus. Talupojad said õiguse olla oma koduse vara omanikud. Loodi samuti [[vallakohus|valla-]] ja [[Kihelkonnakohus|kihelkonnakohtud]], kehtestati piirangud koormistele ning piirati mõisniku [[kodukari]]õigust.
*[[1805]] – talurahvarahutused [[Kose-Uuemõisa mõis]]as, [[Kose-Uuemõisa sõda]]
*[[1809]] – Eestimaa talurahvaseaduse täiendusega said talupojad õiguse talukoha põlisele (pärandatavale) kasutamisele ja [[vallasvara]] omamisele ning talupojad võisid seaduse järgi maad osta.
*[[1812]]–[[1814]] – [[Napoleoni sõjad]], [[1812. aasta isamaasõda|Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale]],
**1812 – maakaitseväe ja maamiilitsa moodustamine Eesti- ja Liivimaal *[[1816]] – [[23. mai]]l ([[vkj]])/4. juunil ([[ukj]]) kinnitas keiser [[Venemaa keiser]] [[Aleksander I]], [[1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus|talurahvaseadus]]e, talurahva vabastamine kuulutati Tallinnas pidulikult välja 8. jaanuaril 1817. [[Eestimaa kubermang]]u talupojad vabastati isiklikust pärisorjusest, kuid ei vabanenud teoorjusest, samuti jäi kogu maa mõsinike valdusese.
*[[1819]] – [[23. märts]]il kinnitas keiser Aleksander I Liivimaa uue talurahvaseaduse, millega kaotati [[Liivimaa kubermang]]u talupegade pärisorjus, mis kuulutati välja Riias ja Kuressaares 6. jaanuaril 1820. aastal. Maa tunnistati mõisnike omandiks; talupojad võisid asuda talusid päriseks ostma, esialgu küll väga piiratud mahus; säilis [[teoorjus]], kuid [[koormis]]tena tuli kasutusele ka raha[[rent]], säilisid [[vallakohus|vallakohtud]]
*[[1821]] – ilmus „[[Marahva Näddala-Leht]]“
*[[1831]] – esimene [[aurulaev]]aühendus Tallinn—[[Lübeck]]
112. rida ⟶ 113. rida:
*[[1840]] – [[Suur viljaikaldus Eestis]]
*[[1841]] – talurahvarahutused [[Otepää kihelkond|Otepää kihelkonnas]] [[Pühajärve mõis]]as ([[Pühajärve sõda]])
*[[1843]] – ilmus [[Eduard Ahrens]]i eesti keele [[grammatika]]
*[[1845]] – Suur näljahäda Eestis
*1845–1848 – [[Usuvahetusliikumine]] Lõuna-Eestis, [[luterlus]]e vahetamine [[kreeka-katoliku kirik]]u usutunnistuse vastu
*[[1849]] – kinnitas tsaar uue [[1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus|Liivimaa talurahvaseaduse]], osa maast, mis oli seni talupoegade käsutuses, tunnistati
*[[1849]] – [[Valga]] asutati [[kihelkonnakool]]iõpetajate seminar (mis tegutses aastatel 1839–1849 [[Valmiera]]s [[Cimze seminar]]ina)
*[[1853]] – [[Abja mõis]]nik müüs esimesena [[talude päriseksostmine|päriseks kahe küla]] [[talu]]d
*[[1854]]
*[[1856]] – [[1856. aasta Eestimaa talurahvaseaduse|aasta Eestimaa talurahvaseaduse]] järgi jäi mõisnikule maad umbes 1/6 mõisast ([[kuuendikumaa]]), talupoegade kasutuses olev maa tunnistati talumaaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa.
*[[Ärkamisaeg]]
*[[1857]] – [[Kreenholmi Manufaktuur]]i asutamine [[Narva]]s
*1857 – [[Johann Voldemar Jannsen]] alustas ajalehte „[[Perno Postimees]]“ väljaandmist
*[[1857]]–[[1861]] – "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoja]]" ilmumine [[Õpetatud Eesti Selts|ÕES]]-i toimetistes
*[[1858]] – talurahvarahutused [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] [[Mahtra mõis|Mahtra mõisas]] ([[Mahtra sõda]])
*1850ndate lõpust kuni 1870ndateni Peterburis tegutses eesti haritlaste ühendus [[Peterburi patrioodid]]
*1860–1870 – [[talude päriseksostmine|talude päriseksostmise]] hiilgeaeg
*[[1861]] – ilmus [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i „[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]“
*[[1863]] – eestlaste väljarändamise algus Venemaale ja Eesti asunduste ([[Juhan Leinberg|prohvet Maltsveti]] järgijad) tekkimine [[Eestlased Krimmis|Krimmis]] ja Kaukaasias
* [[1864]], 21. november – [[1864. aasta palvekirjade aktsioon|palvekirjade aktsioon]], [[Johann Köler]]i algatusel
*[[1865]] – Saaremaal kehtestati [[1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus]]
*1865 – [[6. juuli]]l, „[[Vanemuine (selts)|Vanemuise]]“ ja [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[Estonia (selts)|Estonia]]” seltsi asutamine
*[[1866]] – [[1866. aasta vallaseadus|vallaseadus]], mis vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt; valla [[omavalitsus]]te asutamine. Mõisnike kodukariõiguse kaotamine. Käsitööliste [[tsunft]]iseaduse kaotamine, mis avas eestlastele võimaluse [[käsitöö]] alal vabalt tegutseda
*[[1868]] – [[4. aprill]]ist, [[jüripäev]]ast kaotati lõplikult [[teoorjus]], vilja[[ikaldus]] ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos
*[[1868]] ja 1870 – [[Carl Robert Jakobson]]i [[Kolm isamaakõne]]t "Vanemuise" seltsis
*[[1869]] – toimus [[I üldlaulupidu]] [[Tartu]]s
*[[1870]] – Tartu [[Eesti Põllumeeste Selts]]i asutamine
*1870 – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i asutamine
*1870, [[24. juuni]] – eesti rahvusliku teatri esimene etendus ([[Lydia Koidula]] "[[Saaremaa Onupoeg]]" "Vanemuises")
*1870, [[
*[[1871]] – [[Eesti Kirjameeste Selts]]i asutamine
*[[1875]] – laulu- ja mänguseltsi "[[Endla (selts)|Endla]]" asutamine Pärnus
*[[1876]] – esimene eesti põllutöönäitus Otepääl
*[[1877]] – [[Venestusaeg|Venestusaja]] algus
| |||