Süsinikkiud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
13. rida:
Suure jõuvaru tugevusega süsinikkiud loodi W. Watt'i, L. N. Phillips'i ja W. Johnson'i poolt 1963. aastal, kes töötasid Kuningliku Lennundus asutuses [[Farnborough]]’s, mis asub [[Hampshire]]’s. Tootmine [[patent|patendeeriti]] Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi poolt. Seejärel litsentseeris Rahvusliku Uuringu ja Arengu ettevõte protsessi kolmele Briti kompaniile: [[Rolls-Royce]] (kes juba valmistas süsinikkiude), [[Morganite]] ja [[Courtaulds]]. Nad suutsid luua tööstusliku süsinikkiu tootmiseks vajalikud tööstusruumid mõne aastaga. Rolls-Royce kasutas ära uue materjali omadused, et tungida Ameerika turule oma [[RB-211]] lennumootoritega.
Rolls-Royce keskendus süsinikkiude kasutamisele mootori kompressorlabades. Kui selgus, et sellised mootorid on eriti haavatavad kokkupõrgetele lindudega, siis mõjus see ettevõtte äriplaanidele väga halvasti. RB-211 lennukimootorite osas satuti tõsistesse probleemidesse ja kaasnenud majandusraskused sundisid Briti valitsust 1971. aastal ettevõtet
Süsinikkiu kõrge hind ja kõikuv kvaliteet piiras oluliselt materjali müügivõimalusi. Nõnda otsustas ka Morganite sellest ärist väljuda ja Courtlands jäi ainsaks suurtootjaks Suurbritannias. Ettevõte jätkas süsinikkiudude tegemist, arendades kahte peamist turgu: kosmose- ja spordivarustust. Aastatega täiustati tootmise kiirust ja tootekvaliteeti.
| |||