Erinevus lehekülje "Kasutaja:Taavi27/Hiiumaa ajalugu" redaktsioonide vahel

[[Pilt:Hiiumaa keskaeg.PNG|thumb|300px|left|Hiiumaa keskajal: [[Liivi ordu|ordu]] alad moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis kuulus administratiivselt [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonda]]; [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne Piiskopkonna]] alad kuulusid [[Kuressaare foogtkond|Kuressaare foogtkonda]]. Kaardil on märgitud ka ligikaudne [[hiiurootslased|hiiurootsi]] asustus.<ref name="Põllo2">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 37</ref>]]
[[Pilt:Käina Martin's Church ruins 12.jpg|thumb|200px|right| Kivist [[Käina Martini kirik]] valmis 15. ja 16. sajandi vahetusel]]
[[Pilt:Kõpu tuletorn Hiiumaal.jpg|thumb|200px|right| Kõpu tuletorn valmis esialgsel kujul 1531. aastal. Tegemist on vanima säilinud tuletorniga Baltikumis.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23453 Kultuurimälestiste riiklik register] Kõpu tuletorn. Vaadatud 1.12.2013]]</ref>]]
 
 
 
[[Kõpu poolsaar]]e esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107 </ref> Kõpu muinassaare vanimad söeproovid [[dateerimine|dateeruvad]] umbes aastasse 5700 eKr.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn, 2004, lk 114 </ref> Saarel paiknevaid asulaid ei kasutatud esialgu aastaringi, kuna tollal väga väikene saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Saarel elati eelkõige kevadtalvel, kui on parim aeg [[viiger|viigreid]] ja [[hüljes|hülgeid]] küttida.
350

muudatust