GLONASS: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Glonass.gif|pisi|GLONASS satelliit.]]
'''GLONASS''' ([[vene keel]]es ''ГЛОНАСС'' – '''''Гло'''бальная '''на'''вигационная '''с'''путниковая '''с'''истема'') on [[satelliitnavigatsioon]]i süsteem, mis töötati välja [[NSVL|NSV Liidus]] ning mida praegu juhib ja haldab [[Venemaa]]. GLONASSi alternatiivideks on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] Globaalne positsioneerimissüsteem ([[GPS]]), [[Hiina]] [[Kompassi Navigatsiooni-Süsteem|kompass navigatsioonisüsteem]] ja Euroopa Liidu planeeritav [[Galileo (positsioneerimissüsteem)|Galileo positsioneerimissüsteem]].
15. rida ⟶ 14. rida:
==GLONASS arenemise ajalugu<ref>http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D0%9B%D0%9E%D0%9D%D0%90%D0%A1%D0%A1</ref>==
[[Pilt:Proton Zvezda.jpg|parem|pisi| Kanderakett Proton-K. ]]
GLONASSi arendamist alustati 1976. aastal eesmärgiga saavutada globaalne kattuvus 1991. aastaks. Satelliitide ülessaatmist alustati 12. oktoobril 1982. 24. septembril 1993 võeti süsteem ametlikult kasutusele (süsteemis oli 12 satelliiti). 1995. aasta detsembriks oli sateliitidesatelliitide arv kasvanud 24ni. Peale valmimist hakkas süsteem lagunema, sest Venemaa majanduse kokkukukkumise tõttu võeti Föderaalselt Kosmoseagentuurilt süsteemi hooldamiseks vajalikud ressursid. Ebapiisav rahastamine ja satelliitide lühike eluiga viis selleni, et 2001. aastal vähenes satelliitide arv kuueni.
 
2001. aasta algul võttis valitsus vastu otsuse taastada süsteem ning viimastel aastatel töö selles suunas käib. 2001. aastal vastuvõetud föderaalprogrammi "Globaalne positsioonisüsteem» kohaselt pidi GLONASS töötama Venemaa territooriumil alates 2008. aasta algusest ning kogu maailmas 2010. aasta alguseks. Selle jaoks oli vaja lähetada orbiidile aastail 2007–2009 kokku 18 satelliiti.
75. rida ⟶ 74. rida:
[[Pilt:GLONASS integral availability.gif|parem|pisi| Integraal navigatsiooni saadavus GLONASS klientile (PDOP ≤ 6) ööpäeva ajavahemikul 30. märtsil 2010 (koha nurk mitte vähem, kui 5 kraadi). ]]
 
29. märtsil 2010 oli üle Venemaa horisondi nähtavate GLONASS satellitide arv 7–8 tükki. 30. märtsil 2010 oli vastavalt integreeritud juurdepääsu kaardi, positsioneerimistäpsus "hea" ja parem (PDOP ≤ 6) Venemaal terve päeva jooksul<ref>{{cite web|url=http://www.interfax.ru/society/news.asp?id=62659 |title=В российской навигационной системе ГЛОНАСС заработал еще... – Новости – Общество – Интерфакс |publisher=Interfax.ru |date= |accessdate=2010-08-12}}</ref>. Mujal maailmas oli "hea" ja parem positsioneerimistäpsus (PDOP ≤ 6) 92% ajast päeva jooksul ning mõnes piirkonnspiirkonnas oli see 80%.
 
Kui kasutada GPS ja GLONASS signaali koos (praktiliselt kõik GLONASS vastuvõtjad võtavad vastu GPS signaali), siis positsioneerimistäpsus on peaaegu alati "väga hea" tänu suurele hulgale nähtaval olevatele satelliitidele ja nende heale asetusele.
82. rida ⟶ 81. rida:
 
'''Prototüübid(generatsioon 0)'''
Esimesed GLONASS-i masinad(Blokk I), mis kosmosesse saadeti, olid prototüübid ja mannekeene (inglise keeles: ''size weight dummy'') kandvad masinad. 3 mannekeeni ja 18 prototüüpi saadeti kosmosesse 1982 ja 1985 aastal. Nad olid mõeldud vastu pidama kuni ühe aasta, kuid nende keskmiseks elueaks oli 14 kuud.
 
===Esimene generatsioon===
112. rida ⟶ 111. rida:
*[[Rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem]]
*[[Referentsellipsoid]]
*[[Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem]]
 
== Viited ==
{{viited}}