Erinevus lehekülje "Kasutaja:Taavi27/Hiiumaa ajalugu" redaktsioonide vahel

resümee puudub
==Ajalugu==
==Muinasajast varauusajani==
 
[[Pilt:Hiiumaa keskaeg.PNG|thumb|300px|left|Hiiumaa keskajal: [[Liivi ordu|ordu]] alad moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis kuulus administratiivselt [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonda]]; [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne Piiskopkonna]] alad kuulusid [[Kuressaare foogtkond|Kuressaare foogtkonda]]. Kaardil on märgitud ka ligikaudne [[hiiurootslased|hiiurootsi]] asustus.<ref name="Põllo2">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 37</ref>]]
[[Pilt:Käina Martin's Church ruins 12.jpg|thumb|200px|right| Kivist [[Käina Martini kirik]] valmis 15. ja 16. sajandi vahetusel]]
[[Pilt:Kõpu tuletorn Hiiumaal.jpg|thumb|200px|right| Kõpu tuletorn valmis esialgsel kujul 1531. aastal<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23453 Kultuurimälestiste riiklik register] Kõpu tuletorn. Vaadatud 1.12.2013]]</ref>]]
 
 
 
[[Kõpu poolsaar]]e esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107 </ref> Kõpu muinassaare vanimad söeproovid [[dateerimine|dateeruvad]] umbes aastasse 5700 eKr.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn, 2004, lk 114 </ref> Saarel paiknevaid asulaid ei kasutatud esialgu aastaringi, kuna tollal väga väikene saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Saarel elati eelkõige kevadtalvel, kui on parim aeg [[viiger|viigreid]] ja [[hüljes|hülgeid]] küttida.
 
 
==Varauusajast 1914. aastani==
 
[[Pilt:Suuremõisa mõisa peahoone.JPG|thumb|200px|right|]]
[[Pilt:23565 Kärdla tuletõrjemaja.jpg|thumb|200px|right|]]
[[Pilt:Ajatu.jpg|thumb|200px|right|]]
[[Pilt:Malvaste chapel, July 2009.jpg|thumb|200px|right|]]
[[Pilt:Kassari kabel.jpg|thumb|200px|right|]]
 
1624. aastal sai väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile [[Jakob de la Gardie]] enda valdusesse kolm neljandiku saarest.<ref name="Põllo3">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref> Samal aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu hakati pidama korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga.<ref name="Põllo3" /> 1627. aastal eraldati Pühalepa kihelkonnast Loode-Hiiumaal asuv [[Reigi kihelkond]]. De la Gardie valduste põhjal loodi 1628. aastal [[Haapsalu krahvkond]], kuhu kuulus ka Hiiumaa.<ref name="Hiiumaa" /> Samal aastal rajati [[Hüti]]le de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]]. <ref name="Põllo3" />
 
1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.<ref name="Põllo7" />
 
1989. aastal toimusid Hiiumaa rajooni rahvasaadikute nõukogu valimised esmakordselt mitme kandidaadiga. Valitud saadikud otsustasid luua Hiiu maakonna alates 1. jaanuarist 1990. aastal.<ref name="HiiuHiiumaa" /> Peale Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni 1993. aastani pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="Põllo8">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 48</ref>
 
Hiiumaa ringtee asfalteerimine lõppes 2000. aastal.<ref name="Põllo8" />
350

muudatust