Erinevus lehekülje "Kasutaja:Taavi27/Hiiumaa ajalugu" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
==Varauusajast 20. sajandini==
1624. aastal sai väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile [[Jakob de la Gardie]] enda valdusesse kolm neljandiku saarest.<ref name="Põllo9Põllo3">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref> Samal aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu hakati pidama korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga.<ref name="Põllo9Põllo3" /> 1627. aastal eraldati Pühalepa kihelkonnast Loode-Hiiumaal asuv [[Reigi kihelkond]]. De la Gardie valduste põhjal loodi 1628. aastal [[Haapsalu krahvkond]], kuhu kuulus ka Hiiumaa.<ref name="Hiiumaa" /> Samal aastal rajati [[Hüti]]le de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]]. <ref name="Põllo3" />
 
Peaaegu terve 17. sajandi oli Hiiumaa eravaldus. 1684-1691 toimus saarel mõisate reduktsioon, mille käigus saar riigistati.<ref name="Hiiumaa" />
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena läks Hiiumaa [[1710]]. aastal [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu. Sõja järgselt kuulus saar [[Eestimaa kubermang]]u Haapsalu ja [[Lääne kreis]]i.<ref name="Hiiumaa" />
 
1712. aastal anti saare riigimaad rendile.<ref name="Hiiumaa" /> 1755. aastal tagastati kolmveerand Hiiumast De la Gardie'de pärandina [[Stenbock]]idele.<ref name="Hiiumaa" /> [[1755]].-[[1772]]. aastal ehitati [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margaretha Stenbock]]i eestvedamisel [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]. Stenbockid hakkasid [[Reigi]] ümbruses elavate vabade rootsi talupoegade koormisi suurendama. See kutsus viimastes esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et 1781. aastal küüditati [[Katariina II]] käsul üle tuhande [[hiiurootslased|hiiurootslase]] [[Ukraina]].<ref name="Põllo3" /><ref>Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162</ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref>
 
[[1781]]. aastal omandas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] [[Kõrgessaare mõis]]a ning juba 18. sajandi lõpus kuulus juba peaaegu kogu Hiiumaa [[Ungern-Sternberg]]idele.<ref name="Põllo4">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 33</ref> 1790[[1829]]. aastateaastal teiselasutati poolelUngern-Sternbergide kuuluseestvedamisel peaaegu[[Suuremõisa|Suuremõisas]] kogukalevivabrik, Hiiumaamis viidi juba järgmisel aastal [[Ungern-SternbergKärdla]]ile. [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik| Kärdla kalevivabriku]] juurde kujunes töölisasula, millest kujunes tänane Kärdla linn.<ref name="Põllo4" />
 
[[1866]]. aastal moodustati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsele alale [[Emmaste kihelkond]],. [[Emmaste Immanueli kirik]] valmis [[1867]]. aastal.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23345| Emmaste kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>
 
Talude päriseksostmine puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 41</ref>
 
==20. sajandist tänapäevani==
1912. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni. Lõunas [[Tahkuna poolsaar]]el ja põhjas [[Hanko]]s asuvad kaitserajatised pidid takistama [[Soome laht]]e sissesõitu. [[Rannpatarei]]sid rajati [[Tahkuna]], [[Sõru]]le, [[Hirmuste (Hiiu)| Hirmuste]]sse ning [[Lehtma]].
 
 
 
[[1829]]. aastal asutati [[Suuremõisa|Suuremõisas]] [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|kalevivabrik]], mis viidi juba järgmisel aastal [[Kärdla]]. Kalevivabriku juurde kujunes töölisasula, millest kujunes tänane Kärdla linn.<ref name="Põllo4" />
[[1845]]. aastal oli vabrikus tööl 460 töölist.<ref name="EAV">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 151</ref> Vabriku olemasolu laiendas [[Suursadama]] tegevust ning tugevdas Hiiumaa kaubanduslikke sidemeid.<ref name="EAV" />
[[1858]]. aasta suvel puhkesid Hiiumaal talurahvarahutused.<ref>Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 95</ref>
 
[[1866]]. aastal moodustati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsele alale [[Emmaste kihelkond]], [[Emmaste Immanueli kirik]] valmis [[1867]]. aastal.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23345| Emmaste kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>
 
[[1890]]. aastal ostsid mõisnikud [[Ungern-Sternberg]]id Hiiumaale esimese sõukruviga auriku "Progress".<ref>Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 195</ref>
Talude päriseksostmine puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 41</ref>
 
 
==20. sajandist tänapäevani==
==Uusim aeg==
===Esimene maailmasõda===
{{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas}}, ''[[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)]]'',''[[Peeter Suure merekindlus]]e'' ''[[Keiser Peeter Suure Merekindluse Eelpositsioon|eelpositsioon]]''
[[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|right|thumb|[[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid Eestis: [[Tahkuna]], [[Lehtma]] ja [[Põõsaspea]]. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogilise kaitserajatise ehitamist.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23491| Esimese Maailmasõja patarei juhtimiskeskus] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref><ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23513| Teise Maailmasõja patarei tulejuhtimistorn 2] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>]]
[[1912]]. aastal hakati Hiiumaale rajama Peeter Suure merekindluse Eelpositsiooni militaarrajatisi: 4 sadamat ([[Hirmuste sadam|Hirmuste]], [[Orjaku sadam|Orjaku]], [[Heltermaa sadam|Heltermaa]], [[Sõru sadam]]), 2 [[vesilennuk]]ite akvatooriumi, 4 [[rannapatarei]]d ([[Tahkuna]] ([[Rannapatarei nr 39|nr 39]]), [[Sõru]] ([[Rannapatarei nr 34|nr 34]]), [[Hirmuste (Hiiu)|Hirmuste]] ([[Rannapatarei nr 47|nr 47]]), [[Lehtma]] ([[Rannapatarei nr 38|nr 38]])). Rajati hulk [[vaatluspost]]e, sideliine, remonditi ja ehitati teid ning [[Kitsarööpmeline raudtee Hiiumaal|kitsarööpmeline kindlusraudtee]], kaevati kaitsekraave. Rajati [[sõjaväelinnak]]uid kõigi vajalike hoonetega (kasarmud, sööklad, laod, tallid, ohvitseride elamud)<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html Peeter Suure merekindlus], Militaarne Hiiumaa (Vaadatud 22.09.2013)</ref>.
 
350

muudatust