Rudolf I (Saksa kuningas): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
12. rida:
Hohenstaufenite langus pakkus Rudolfile võimaluse oma valdusi suurendada. Tema naine oli Hohenbergide pärija ning kui Rudolfi onu Kyburgi krahv [[Hartmann IV]] [[1264]]. aastal lastetuna suri, hõivas ta ka tolle ulatuslikud valdused. Vaenus nii [[Strassburgi piiskop|Strassburgi]] kui [[Baseli piiskop]]iga lõppes Rudolfi jaoks edukalt ning tema jõukus ja maine suurenesid veelgi, sest ta ostis nii vaimulikelt kui ilmalikelt mitmesuguseid maid ja õigusi nendele. Niimoodi saadud mitmesugused jõukuse- ja mõjuallikad muutsid Rudolfi Edela-Saksamaa kõige võimsamaks vürstiks, sest [[Švaabimaa hõimuhertsogkond]] oli lagunenud, jättes selle endised vasallid peaaegu iseseisvaiks.
[[1272]] suri [[Richard Cornwallist]], kes oli pärast Konrad IV surma olnud Saksa kuningas, aga üksnes formaalselt, sest ta ei elanud Saksamaal. Ka tema järeltulev sugu suri aastal [[1300]] välja. Sellepärast kogunesid [[kuurvürst]]id [[1273]]. aasta sügisel uut kuningat valima. Rudolf kandideeris kuningaks. Teised kandidaadid olid [[Böömimaa kuningas]] [[
Selleks, et saada paavsti toetust, loobus Rudolf kõigist õigustest [[Rooma]] linnale, Paavstiriigile ja Sitsiiliale ning lubas juhtida uut [[ristisõda]]. Ottokari protestidest hoolimata paavst [[Gregorius X]] mitte üksnes ei tunnustanud Rudolfit ise, vaid ärgitas ka senist vastukuningat, [[Kastiilia kuningas|Kastiilia kuningat]] [[Alfonso X]]-t sedasama tegema. Nii sai Rudolfist pärija Hohenstaufenite dünastiale, mille kaht esindajat oli ta varem ustavalt teeninud.
Aastal [[1278]] õnnestus tal sõjas võita
== Lapsed ==
| |||