Erinevus lehekülje "Kasutaja:Taavi27/Hiiumaa ajalugu" redaktsioonide vahel

resümee puudub
== Kultuur Ajalugu==
==Muinasaeg kuni 16. sajand==
===Kino===
[[Kõpu poolsaar]]e esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutsit kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107 </ref> Kõpu muinassaare vanimad söeproovid [[dateerimine|dateeruvad]] umbes aastasse 5700 eKr.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutsit kaugemast minevikust". Tallinn, 2004, lk 114 </ref> Saarel paiknevaid asulaid ei kasutatud esialgu aastaringi, kuna tollal väga väikene saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Saarel elati eelkõige kevadtalvel, kui on parim aeg [[viiger|viigreid]] ja [[hüljes|hülgeid]] küttida.
Hiiumaal hakati filme näitama 1913. aastal. Sellel aastal avati Kädla mõisa maadel saare esimene kino, mis oli ühtlasi nii Eesti esimene vabrikukino kui ka paikne maakino. <ref>[http://www.ra.ee/et/kuidas-hiiumaal-kino-tehti/ Rahvusarhiiv] Kuidas Hiiumaal kino tehti. Vaadatud 29.11.2013</ref>
 
Üleminek maaviljelusele toimus Hiiumaal noorema [[kiviaeg|kiviaja]] lõpus umbes 3000 eKr.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutsit kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 122</ref> Kiviaja lõpuks oli asustus levinud üle kogu Hiiumaa.<ref name="Põllo">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 35</ref> Nooremal [[pronksiaeg|pronksiajal]] hakati surnuid [[kivikirstkalme]]tesse matma ning saarel oli välja kujunenud valdavalt viljelusmajandusest elatav kogukond. <ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutsit kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 127 </ref>
Tänapäeval näidatakse filme [[Kärdla kultuurikeskus]]es, mis asub linna keskväljaku kõrval. Kuna Hiiumaal puudub vastav tehnika, siis ei näidata saarel digifilme.<ref>[http://www.hiiuelu.ee/artiklid/hiiumaa-kino-toob-v%C3%A4%C3%A4rtfilmid-kohale Hiiuelu] Hiiumaa Kino toob väärtfilmid kohale. Vaadatud 29.11.2013</ref> Seetõttu jõuavad uued filmid Hiiumaale sageli arvestatava nihkega.
 
[[Rauaaeg|Rauaajast]] on Hiiumaalt leitud saarelt põletusmatuseid ning üksikleide, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36</ref> Saarelt on leitud 11.-12. sajandisse kuuluvad põllujäänused, mis annab alust arvata, et Hiiumaal oli hilisrauaajal asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutsit kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 126</ref>
===Teater===
[[Pilt:Pühalepa Church 2008 4.jpg|thumb|200px|right|Pühalepa kirikus toimub samanimeline muusikafestival]]
1998. aastast tegutseb saarel [[Kärdla Nukuteater]], kes mängib eelkõige lasteaedadele ja koolilastele. Harrastusteater korraldab 1999. aastast iga-aastast nukufestivali Suur sirmik.<ref>[http://nukuteater.weebly.com/ Kärdla Nukuteater] Vaadatud 29.11.2013</ref>
 
[[Keskaeg|Keskaja]] alguses oli saar väga hõredasti asustatud, aga asustus püsis. [[1228]]. aastal toimus saare esmamainimine, kui [[Saksa-Rooma riik|Saksa]] kuningas [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich VII Hohenstaufen]] läänistas saare piiskop [[Gottfried]]ile ''tühja saare mida nimetakse Dageidaks''.<ref>[http://www.hiiumaa.ee/hiiumaa-info/133&g=22 hiiumaa.ee] Hiiumaa ajalugu. Vaadatud 1.12.2013</ref> 1254. aastal läänistas piiskop saare kirdeosa [[Liivi ordu|Saksa Ordu Liivimaa harule]], [[Käina]] ümbrus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]i valdusesse. <ref name="Põllo2"> Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36</ref> Ordu valdused moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis allus [[Maasilinna foogt]]ile. Ordu ala keskuseks rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] nime. Sajandi vahetusel rajati [[gooti stiil]]is [[Pühalepa kirik]], mis sai [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonna]] kirikuks. [[Saare-Lääne piiskop]]i valduste keskuseks kujunes [[Käina]], kuhu ehitati samanimeline [[Käina kirik|kirik]]. Ametkond paiknes arvatavasti [[Putkaste mõis]]as, mis hiljem läänistati.<ref name="Põllo2" />
Aasta ringselt külastavad saart erinevad rändlasvastused ning tegutsevad kohalikud harrastusteatrid.
 
14. sajandil tekkis [[Reigi]] ümbrusesse, [[Tahkuna poolsaar|Tahkuna poolsaarele]] ja [[Kärdla]] [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus.<ref name="Põllo3">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref>
===Muusika===
Hiiumaal korraldatakse mitmeid erinevaid traditsioonilisi muusikafestivale. 1991. aastast toimub [[Kõpu tuletorn]]i jalamil Kõpu Päikeseloojangumuusika sari. Saarel korraldatakse kahte erinevat kammermuusika festivali: 1999. aastast korraldatakse Hiiumaa kammermuusika päevi<ref>[http://www.festivals.ee/?s=21 Eesti Muusikafestivalid] Hiiumaa kammermuusika päevad. Vaadatud 29.11.2013</ref> ning 2006. aastast toimub Hiiuma homecoming.<ref>[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=810:kammerkontserdid-attacca&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3212 Sirp] Toomas Velmet "Kammerkontserdid attacca". Vaadatud 29.11.2013</ref> 2005. aastast toimub Hiiu folk ning alates 2008. aastast Sõru jazz.<ref>[http://www.hiiuelu.ee/syndmus/s%C3%B5ru-jazz-2913 Hiiuelu] Sõru Jazz 2013</ref>
Klassikalist muusikat saab kuulata 2011. aastast [[Pühalepa kirik]]us toimuval Pühalepa muusikafestivalil.<ref>[http://www.keremakultuurikoda.ee/ Keremaa kultuurikoda] Vaadatud 29.11.2013</ref>
 
===Muuseumid===
[[Pilt:Flickr - Triin Olvet - IMG 0086.jpg|thumb|200px|left|Soera talumuusemis eksponeerib 19. sajandi talukompleksi koos kõige selle juurde käivaga]]
[[Hiiumaa muuseum]] avati 1967. aastal Kassaril. Alates 1998. aastast asub riigimuuseumi peahoone Kärdlas [[Pikk Maja|Pikas Majas]]. Muuseum keskendub laiemalt Hiiu maakonna identiteedi, omakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisele.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=muuseumist Hiiumaa muuseum] Muuseumist. Vaadatud 30.11.2013</ref> Pikas majas asub muuseumi hoidla, raamatukogu ning muuseumitöötajate ametiruumid. Endise [[Kärdla kalevivabrik]]u direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkõige kalevivabriku ja Kärdla linna ajaloole.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=pikk-maja Hiiumaa muuseum] Pikk Maja. Vaadatud 30.11.2013</ref>
Hiiumaa muuseumil on kolm filiaali: [[Mihkli talumuuseum]], [[Rudolf Tobiase Majamuuseum]] ja [[Kassari ekspositsioonimaja]]. Mihkli talumuuseum [[Tahkuna poolsaar]]el [[Malvaste]] külas eksponeerib traditsioonilist Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=mihkli-talumuuseum Hiiumaa muuseum] Mihkli talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> Rudolf Tobiase Majamuuseum asub [[Käina]] lähedal [[Selja]] külas. Näitus keskendub helilooja elule ja loomingule.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=rudolf-tobiase-majamuuseum Hiiumaa muuseum] Rudolf Tobiase majamuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> Kassari ekspositsioonimaja Kassari mõisa valitsejamajas eksponeerib Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=kassari-ekspositsioonimaja Hiiumaa muuseum] Kassari ekspositsioonimaja. Vaadatud 30.11.2011</ref>
 
1979. asutati [[Palade]] lähedale [[Soera Talumuuseum]], mis näitab külastajatele 19. sajandil Hiiumaale tüüpilist talukompleksi koos tarbevaraga. <ref>[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=70 Eesti Muuseumide Infokeskus] Soera Talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> 1992. aastast tegutseb saarel [[Vaemla Villavabrik]], mis on ühteaegu nii muuseum kui ka töötav villavabrik. Lambavillast valmistatakse lõnga enam kui sajaastastel masinatel<ref>[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=details&museum_id=517 Eesti Muuseumide Infokeskus] Vaemla villavabrik. Vaadatud 30.11.2013</ref> 1999. aastal rajati [[Emmaste vald]]a [[Sõru muuseum]], mis keskendub Hiiumaa rannaelu ja meresõidu eksponeerimisele. <ref>[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=556 Eesti Muuseumide Infokeskus] Sõru muuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> 2007. aastal asutati [[Tahkuna poolsaar]]ele [[Tahkuna]] külla [[Hiiumaa militaarmuuseum]]. Muuseumis tutvustatakse mõlema maailmasõja aegseid Hiiumaa kaitserajatisi, relvastust ja tehnikat. <ref>[http://www.militaarmuuseum.ee/index.html Hiiumaa Militaarmuuseum] Hiiumaa militaarmuuseum Tahkunas. Vaadatud 30.11.2013</ref>
 
[[16. sajand]]i alguses mainitakse [[Valipe mõis| Valipe (Vallipää) kindlustatud mõis]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal. <ref name="Põllo2" />
===Raamatukogud===
[[Pilt:Hiiumaa 2012 085.JPG|thumb|200px|right| Käina vallamaja teisel korrusel asub valla raamatukogu]]
Esimene raamatukogu asutati Hiiumaale 1871. aastal, kui Kärdla vallakooli juurde rajati raamatukogu.<ref>[http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5723& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Ärkamisajast-1918. aastani Raamatukogu ajalugu. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref> Enne 1918 aastat tegutsesid raamatukogud Kärdlas, Emmastes, Reigil ja Suuremõisas. Vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkõige seltside juurde. Raamatukogusid alustasid tegevust muuhulgas ka Käina ja Hellamaale. 1946. aastal oli saarel 13 külaraamatukogu, mis püsis enam-vähem stabiilsena kogu nõukogude perioodi.<ref>[http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5716& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Nõukogude okupatsiooni jätk. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref>
 
Tänapäeval on Hiiumaal seitse avalikku raamatukogu: Käinas, Emmastes, Kõrgessaares, Paladel, Hellamaal, Suuremõisas ja Kärdlas. Kärdla raamatukogu on maakonnaraamatukogu, mis juhendab teiste saare raamatukogude tööd.<ref>[http://www.kardla.lib.ee/index.php/15-kasulikud-lingid/18-hiiumaa-raamatukogud Kärdla raamatukogu] Hiiumaa raamatukogud. Vaadatud 30.11.2013</ref> Lisaks avalikele raamatukogudele on pea kõikidel saare koolidel oma raamatukogu.
 
===Meedia===
1949. aastal asutati saarel ajaleht Nõukogude Hiiuma. 1989. aastast kandis leht nime [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]]. Ajaleht ilmus kolm korda nädalas. Hiiumaa lõppetas ilmumise 2004. aastal, kui ühineti Hiiu lehega.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722324 Eesti rahvusbiblograafia] Ajaleht Hiiumaa. Vaadatud 30.11.2013</ref>
 
==Varauusaeg==
1995-1999 ilmus kord nädalas Hiiu Teataja, mis koondas rubriikidena seni iseseisvalt ilmunud saare omavalitsuste lehed: Emmaste Valla Teataja, Kõrgessaare Valla Teataja, Käina Kuller, Kohvilähker ja Pühalepa Teataja.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722312&oid=b70ad7bb Eesti rahvusbibliograafia] Hiiu Teataja. Vaadatud 30.11.2013</ref>
{{Vaata|Eesti varauusaeg}}
[[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] algetapile järgnenud [[1563]]. aasta puhkenud [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastane sõjas]] Taani ja Rootsi vahel, vallutasid rootslased [[Läänemaa]] ja ka pool [[Saaremaa]]st, endised Maasilinna foogtkonna alad, septembris vallutasid rootslased kogu Hiiu saare.
 
Väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile sai [[1624]]. aastal [[Jakob de la Gardie]] valdusesse kolm neljandikku saarest. Saarel algas mõisate rajamine ja talupoegade [[koormis]]te suurendamine. [[1624]]. aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu peeti korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga.
1997. aastal asutati [[Hiiu Leht]], mis on hetkel ainus saarel ilmuv ajaleht, kui välja jätta omavalitsuste häälekandjad. Ajalehte ilmub kaks korda nädalas: teisipäeval ja reedel. 2004. aastal liitusid ajalehed Hiiumaa ning Hiiu leht. Ühinenud leht jättis Hiiu lehe nime.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722300&oid=b70ad7bb Eesti rahvusbibilograafia] Hiiu leht. Vaadatud 30.11.2013</ref>
 
[[1627]]. aastal nimetas [[Eestimaa]]le kohalikku kirikuelu reformima saadetud [[Västerås]]i [[piiskop]] [[Johannes Rudbeckius]] Eestimaal ametisse praostid sh ka [[Saarte-Lääne praostkond]]a (Hiiumaa [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa]], [[Käina kihelkond|Käina]], [[Reigi kihelkond]]) ning [[1627]]. aastal eraldati ka [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonnast]] [[Reigi kihelkond]].
2010-2012 ilmus kord nädalas [[Hiiu Nädal]].<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=26128251&oid=c1862b75 Eesti rahvusbibliograafia]
 
Hiiu nädal. Vaadatud 30.11.2013</ref>
[[1628]]. aastal rajati [[Hüti]] külla de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]]. <ref name="Põllo3" />
 
==Uusaeg==
 
[[Pilt:Atlas von Liefland 14.tif|right|thumb|18. sajandi lõpust 1917. aastani kuulus Hiiumaa [[Haapsalu kreis|Haapsalu kreisi]]. Seda nii [[Tallinna asehalduskond|Tallinna asehalduskonna]] kui ka [[Eestimaa kubermang]]u koosseisus]]
[[1710]]. aastal läks Hiiumaa [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu ning kuulus [[Eestimaa kubermang]]u Haapsalu ja [[Lääne kreis]]i. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] teisel poolel sai krahvina [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margaretha Stenbock]] ja tema pojad endale enamiku Hiiumaa mõisu. [[1755]].-[[1772]]. aastal ehitati krahvinna eestvedamisel [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]. Stenbockid hakkasid [[Reigi]] ümbruskonnas elavate vabade talupoegade koormisi suurendama. See kutsus neis esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et [[1781]]. aastal küüditati üle 1000 [[hiiurootslased|hiiurootslase]] [[Katariina II]] käsul [[Ukraina|Ukrainasse]].<ref name="Põllo3" /><ref>Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162</ref>
 
[[1781]]. aastal omandas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] [[Kõrgessaare mõis]]a. <ref name="Põllo4">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 33</ref> 1790. aastate teisel poolel kuulus peaaegu kogu Hiiumaa [[Ungern-Sternberg]]ile. <ref name="Põllo4" />
 
[[1829]]. aastal asutati [[Suuremõisa|Suuremõisas]] [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|kalevivabrik]], mis viidi juba järgmisel aastal [[Kärdla]]. Kalevivabriku juurde kujunes töölisasula, millest kujunes tänane Kärdla linn.<ref name="Põllo4" />
[[1845]]. aastal oli vabrikus tööl 460 töölist.<ref name="EAV">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 151</ref> Vabriku olemasolu laiendas [[Suursadama]] tegevust ning tugevdas Hiiumaa kaubanduslikke sidemeid.<ref name="EAV" />
[[1858]]. aasta suvel puhkesid Hiiumaal talurahvarahutused.<ref>Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 95</ref>
 
[[1866]]. aastal moodustati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsele alale [[Emmaste kihelkond]], [[Emmaste Immanueli kirik]] valmis [[1867]]. aastal.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23345| Emmaste kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>
 
[[1890]]. aastal ostsid mõisnikud [[Ungern-Sternberg]]id Hiiumaale esimese sõukruviga auriku "Progress".<ref>Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 195</ref>
Talude päriseksostmine puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 41</ref>
 
==Uusim aeg==
===Esimene maailmasõda===
{{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas}}, ''[[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)]]'',''[[Peeter Suure merekindlus]]e'' ''[[Keiser Peeter Suure Merekindluse Eelpositsioon|eelpositsioon]]''
[[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|right|thumb|[[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid Eestis: [[Tahkuna]], [[Lehtma]] ja [[Põõsaspea]]. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogilise kaitserajatise ehitamist.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23491| Esimese Maailmasõja patarei juhtimiskeskus] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref><ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23513| Teise Maailmasõja patarei tulejuhtimistorn 2] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>]]
[[1912]]. aastal hakati Hiiumaale rajama Peeter Suure merekindluse Eelpositsiooni militaarrajatisi: 4 sadamat ([[Hirmuste sadam|Hirmuste]], [[Orjaku sadam|Orjaku]], [[Heltermaa sadam|Heltermaa]], [[Sõru sadam]]), 2 [[vesilennuk]]ite akvatooriumi, 4 [[rannapatarei]]d ([[Tahkuna]] ([[Rannapatarei nr 39|nr 39]]), [[Sõru]] ([[Rannapatarei nr 34|nr 34]]), [[Hirmuste (Hiiu)|Hirmuste]] ([[Rannapatarei nr 47|nr 47]]), [[Lehtma]] ([[Rannapatarei nr 38|nr 38]])). Rajati hulk [[vaatluspost]]e, sideliine, remonditi ja ehitati teid ning [[Kitsarööpmeline raudtee Hiiumaal|kitsarööpmeline kindlusraudtee]], kaevati kaitsekraave. Rajati [[sõjaväelinnak]]uid kõigi vajalike hoonetega (kasarmud, sööklad, laod, tallid, ohvitseride elamud)<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html Peeter Suure merekindlus], Militaarne Hiiumaa (Vaadatud 22.09.2013)</ref>.
 
Sõja alguses lahkus tsaariarmee Hiiumaalt. [[1917]]. aasta oktoobrist kuni [[1918]]. aasta novembrini oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 42</ref> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]] siis toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal koos [[Saaremaa]]ga juba [[1917]]. aasta sügisel.<ref>[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega". [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref>
 
===Eesti Vabariik===
Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigi ajal [[Läänemaa]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest.<ref name="Põllo5">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 43</ref>
 
Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaaal oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.<ref name="Põllo5" />
 
[[1920]]. aastal sai [[Kärdla]]st [[alev]]. [[1938]]. aastal sai [[Kärdla]] [[kolmanda astme linn]]aks.<ref>Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62</ref>
 
1. aprillil asutati seniste valdade asemele [[Emmaste vald (1939)|Emmaste]], [[Kõrgesaare vald (1939)|Kõrgesaare]], [[Käina vald (1939)|Käina]] ja [[Pühalepa vald (1939)|Pühalepa]] vald.
 
Saar kuulus [[Riigivolikogu 23. valimisringkond]]a, kust valiti [[I Riigivolikogu]] liikmeks [[Karl Kaups]].
 
Saare jagunes [[Käina põllumeeste konvent|Käina]] ja [[Kärdla põllumeeste konvent|Kärdla]] põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonna vahel.
 
24. juunil [[1926]]. aastal peeti Kärdlas Hiiumaa I laulupäev.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 44</ref>
 
===Teine maailmasõda===
{{Vaata|Eesti Teises maailmasõjas}}, ''[[Sõjategevus Eestis 1941. aastal]]'', ''[[Operatsioon Siegfried]]''
{{Vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}}, ''[[Juuniküüditamine]]'', ''[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]]'', ''[[Sõjategevus Eestis (1944)]]''
[[File:Monumentvoorrussen.JPG|pisi|Vitali Navožnõhhi mälestusmärk, 1941. aastal langenud "Hiiu saarte kaitsjatele – Balti meremeestele", [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26]] komandotorni juures]]
[[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Baaside lepingu]] sõlmimise järel 28. septembril [[1939]]. aastal alustati esmajoones [[Tahkuna poolsaar|Tahkuna poolsaarele]] rannakaitsekindlustuste ehitamisega.<ref name="Põllo6">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 45</ref> Hiiumaale ehitati [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] Põhja Kindlustatud Sektorisse rannapatareid: [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26|nr 26]], [[Tahkuna]]le; [[Rannakaitsepatarei nr 316|nr 316]], Kukerabasse [[Lõimastu]] lähedale: [[Rannapatarei nr 19|nr 19]], [[Pallinina]]l; suurtükiväepatarei [[Ristna]]l; [[Rannapatarei nr 44|nr 44]], [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri]] ehk [[Sõru]] patarei; [[Rannakaitsepatarei nr. 12|nr 12]], [[Hiiesaare]]; [[Heltermaa patarei]], jt.<ref>[[Urmas Selirand]], [http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid11.html Hiiumaa rannapatareid vol. 2], Militaarne Hiiumaa, (Vaadatud 22.09.2013)</ref>
 
Pärast [[1940]]. aasta [[Juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] senine omavalitsuslik riigiaparaat asendati uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ning mere äärde minek keelati.<ref name="Põllo6" />. Juunis [[1941]] [[Juuniküüditamine|küüditati]] Hiiumaalt 212 inimest.<ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115</ref>.
 
28. augustil vabanesid Tallinnas [[Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast|Nõukogude vägede evakueerumisel Tallinnast]] vangidelaevalt "[[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]]´elt" ja mootorpurjekatelt [[Pärnumaa (laev)|Pärnumaa]] ja [[Mihkel (laev)|Mihkel]] u. 800 saarlast ja hiidlast.
 
Saksa vägede operatsioon [[Operatsioon Siegfried|Siegfried]] saare vallutamiseks algas 12. oktoobril [[1941]]. aastal meredessandiga Saaremaalt, üle [[Soela väin]]a. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte.<ref>Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184</ref>. Enne Kärdlast taganemist põletasid sovetiaktivistid [[Kärdla kalevivabrik]]u.
Sajad hiidlased põgenesid [[1944]]. aasta suvel ja hilissügisel uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega [[Rootsi]]. 2. oktoobril alustas [[Punaarmee]] rünnakut [[Hiiumaa]]le. Saksa üksused taandusid [[Kassari]]le. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueeriti kõik üksused ja tehnika Saaremaale. 3. oktoobriks [[1944]]. aastal oli saar [[Punaarmee]] poolt vallutatud.
 
Kogu saar kuulutati NSVL kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks. Jätkati enne sõda alanud rannakindlustuste ehitamist.<ref name="Põllo7">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 46 </ref><ref>Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 226</ref>
 
===Nõukogude aeg===
 
[[1946]]. aastal eraldati [[Läänemaa|Läänemaast]] [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]]. <ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125</ref> Kärdlast sai maakonnakeskus. Hiiumaa taasokupeerimiel militariseeiti saar, saarel kehtestati piirirežiim ning saartel taasmoodustati [[NSV Liidu piirivalve Eestis|NSV Liidu piirivalve]] [[11. piirivalvesalk|11. piirivalvesalga]] 1., 2., 3., 4., 5. piirivalvekordonid<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/pv/Noukogude_piirivalve_Hiiumaal_1940-1993-3.pdf Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992], [[Hiiumaa Militaarajalooselts]]i poolt aastail 2011–2013 koostatud uurimus [[Hiiumaa Militaarmuuseum]]i kodulehelt</ref> ja paigutati muud sõjaväeosad. (Vt. [[Hiiumaa militaarmuuseum]])
 
25. märtsil [[1949]]. aastal küüditati Hiiumaalt 286 inimest.<ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124</ref>.
 
[[1950]]. aastal moodustati Hiiumaast [[Hiiumaa rajoon]], mis eksisteeris kuni [[1989]]. aastani.
 
1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.<ref name="Põllo7" />
[[File:Hiiu municipalities.png|pisi|Hiiumaa omavalitsusüksused]]
Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – "[[AS Hiiu Kalur|Hiiu kalur]]", mis andis tööd umbes 1400 inimesele.<ref name="Põllo7" />
 
===Kaasaeg===
[[1. jaanuar]]ist [[1990]]. aastal moodustati Hiiumaast, Hiiumaa maakond, mis 1991 nimetati ümber [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnaks]]. Peale Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni [[1993]]. aastani pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="Põllo8">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 48</ref>
 
Hiiumaa ringtee asfalteerimine lõppes [[2000]]. aastal.<ref name="Põllo8" />
{{commonskat|Hiiumaa (island)}}
 
===Sport===
[[Pilt:Suuremõisa mõisa tall 2.JPG|thumb|200px|right| Endises [[Suuremõisa mõis]]a tallis saavad harrastajad korvpalli harjutada]]
Hiiumaa Spordiliit koondab enda alla 27 saarel tegutsevat spordiklubi. Klubi tasandil on Hiiumaal esindatud [[jalgpall]], [[korvpall]], [[võrkpall]], [[sulgpall]], [[tennis]], [[saalihoki]], [[petank]], [[kergejõustik]], [[ujumine]], [[purjetamine]], [[ratsasport]], [[autosport]], [[orienteerumine]], [[kabe]], [[male]], [[bridž]], [[laskesport]], [[laskesuusatamine]], [[matkamine]], [[aeroobika]] ja [[mudelism]].<ref>[http://www.hiiumaasport.ee/index.php?id=103605 Hiiumaa spordiliit] Spordiklubid. Vaadatud 30.11.2013</ref>
 
[[Emmaste]]s asuvad jalgpalli-, korvpalli ja tenniseväljak, kergejõustiku staadion ja spordihall. [[Käina]]s asuvad jalgpalli-, korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion, spordihall koos jõusaaliga, kardirada ning saare ainus ujula. [[Kärdla]]s asuvad jalgpalli-, korvpalli-, rannavolle- ja tenniseväljak, kergejõustikuväljak, rulapark ning spordihall koos jõusaaliga. [[Kõrgessaare]]s asuvad korvpalli- ja võrkpalliväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall. [[Palade]]l asuvad korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall jõusaaliga. [[Suuremõisa]]s asuvad harrastajatele mõeldud jalgpalli- ja korvpallistaadion ning spordihall koos jõusaaliga. Lisaks asub Kärdla lähedal [[Linnumäe]]l ratsamaneez, [[Nurste]]s motokrossirada ning [[Leemeti]]s suusarajad.<ref>[http://www.hiiumaasport.ee/index.php?id=103604 Hiiumaa spordiliit] Spordirajatised. Vaadatud 30.11.2013</ref>
 
==Viited==
{{viited|2}}
 
==Kirjandus==
*[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107–127
 
 
==Välislingid==
*[http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu1/165.html Mälestusi Hiiu Ungrutest], www.folklore.ee
350

muudatust