Berengar Frioolist: erinevus redaktsioonide vahel

[[874]]. aastal sai Berengarist oma venna [[Unroch III]] surma järel Friooli markkrahv. [[888]]. aastal õnnestus tal end Itaalia kuningaks kroonida ning seejärel asus ta taotlema juba keisrikrooni. Ent Itaalias olid tugevad positsioonid ka [[Guido Spoletost|Spoleto Guidol]], kel õnnestus [[891]]. aastal keisrikroon enda ning Itaalia kuningakroon poeg [[Lamberto Spoletost|Lamberto]] kätte saada. Seejärel liitus Berengar [[Ida-Frangi kuningas|Ida-Frangi kuninga]] [[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulfiga]], kellega koos nad suutsid Guyd võita. Tema poeg Lambert võitles aga nende vastu edasi, kuni hukkus [[898]]. aastal jahiõnnetuss. Juba [[896]]. aastal oli Arnulf endale haaranud Itaalia kuninga ja keisri tiitlid, ta säilitas need kuni oma surmani [[899]]. aastal. Nüüd püüdis Berengar oma võimu Itaalias taastada, ent põrkus sealsete aadlike vastuseisule, kes kutsusid oma valitsejaks hoopis [[Alam-Burgundia]] kuninga [[Louis Pime|Louis']]. Tollest sai ka järgmine keiser Louis III (Ludwig III) nime all. Ent [[902]]. aastal võitis Berengar Louis'd ning ajas ta Itaaliast välja, võttes talt lubaduse, et ta enam kunagi oma võimu taastada ei püüa. Kuid [[905]]. aastal tungis Louis taas Itaaliasse ning Berengar lasi ta seejärel pimedaks torgata. Seejärel oli tema võim Itaalias kindlustatud. [[915]]. aastal krooniti ta viimaks ka keisriks.

 

 

{{algus}}