Redaktsioon: 30. november 2013, kell 16:47 redigeeri Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. november 2013, kell 16:47 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
25. rida: Mill tunnistas, et kooseksisteerimiseks on vaja reegleid ja [[seadus]]i, kuid samas arvas, et ühiskond ei tohiks sekkuda asjadesse, mis puudutavad ainult inimest ennast. Vabadus on Milli jaoks üheaegselt hüve iseeneses ja teiste hüvede algallikas. Vabaduse paariline, peaaegu sama tähtis kui vabadus ise, on inimese individuaalsus. Need kaks on Milli arvates nii aineliste kui vaimsete väärtuste algallikad. Tema [[positivistlik filosoofia]] rajaneb väitel, et [[tunnetus (filosoofia)\|tunnetus]]e [[~~objekt~~Objekt (filosoofia)\|objektiks]]~~iks~~ saavad olla ainult [[aisting]]ud; [[mateeria]] on püsiv aistingute võimalus. Mill arendas [[induktiivne loogika\|induktiivset loogikat]] ja sõnastas põhjuslike seoste uurimise meetodid. Milli [[liberalism]] tugineb [[utilitarism\|utilitaristlikule]] põhjale ja vastandub [[John Locke\|Locke]]'i klassikalisele [[loomulik õigus\|loomulike õiguste]] liberalismile. Kuulus põhimõte, mille Mill oma teoses "Vabadusest" teatavaks tegi, on suunatud indiviidi vabaduse kaitseks tegutseda oma eesmärkide saavutamise nimel: {{tsitaat\|Ainus eesmärk, mille saavutamiseks on lubatud piirata teiste ühiskonna liikmete vabadusi vastupidiselt nende endi tahtmisele, on teiste suhtes kahjuliku tegevuse ärahoidmine, kusjuures inimese enda heaolu, olgu ta siis moraalne või füüsiline, ei ole sellisel juhul piisavaks õigustuseks. Oma tegudes vastutab igaüks ühiskonna ees, juhul kui need teod puudutavad teisi.}}

John Stuart Mill: erinevus redaktsioonide vahel