John Stuart Mill: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
aps |
PResümee puudub |
||
7. rida:
Milli vaatepunktide kohta [[sotsialism]]ile ja [[elitarism]]ile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end [[sotsialist]]iks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill [[eraomand]]it lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas [[sotsiaalne heaolu|sotsiaalse heaolu]] suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat [[kapitalism|kapitalistliku]] süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui [[reform]]aatorist, mida paljuski mõjutas [[19. sajand]]i [[Inglismaa]] [[romantism]] ja [[utoopiline sotsialism]].
Ta tegeles ka [[teadusfilosoofia|teadusfilosoofilise]] küsimusega [[falsifikatsioon]]i tingimustest.
== Elulugu ==
13. rida:
John Stuart Mill sündis [[London]]is Pentonville'is [[James Mill]]i vanema pojana. Juba 3-aastaselt hakkas isa talle [[kreeka keel]]t õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud [[Platon]]it, [[Diogenes]]t ja [[Xenophon]]i [[originaal]]is. 12-aastaselt õpetas John [[Aristoteles]]e ja [[Aristophanes]]e lugemise, [[aritmeetika]] ja [[geomeetria]] harrastamise vahepeal oma õdedele-vendadele [[ladina keel]]t. Kuni [[1822]]. aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas [[Jeremy Bentham]]i ja [[utilitarism]]i.
[[1818]] kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade [[David Ricardo]], [[Joseph Hume]]'i ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud [[poliitökonoomia]] täies mahus, reisis ta [[Prantsusmaa]]le, kus kohtus ka [[Jean-Baptiste Say]]ga. [[1823]] asus Mill tööle [[Briti Ida-India Kompanii]]sse ja avaldas kolm kirja Wickliffe'i nime all, pärast seda jätkas korrapärast avaldamist tuntud väljaannetes.
[[1826]]. aastal elas Mill läbi kriisi, mille tagajärjel ta pöördus seni isa ja Benthami tallatud rajalt kõrvale, huvitus hoopis [[luule]]st ja [[kujutlusvõime]]st. [[1830]] kirjutas ta 5 [[essee]]d teemal "''Some Unsettled Questions of Political Economy''". [[1843]] kirjastati tema "''System of Logic''" ja [[1845]] kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused". [[1851]]. aastal abiellus ta Harriet Tayloriga, aga abielu kestis vaid 6 aastat. Pärast Harrieti surma avaldas ta nende koostöös valminud "Vabadusest", selle talle pühendades. [[1863]] avaldati "Utilitarianism". [[1865]] valiti Mill parlamenti. Kuni oma surmani aastal [[1873]] jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid [[surmanuhtlus]]est, naiste õigustest ([[1869]] "''The Subjection of Women''"), valitsuse reformist, [[Iirimaa]]st, [[orjus]]est ja representatiivset [[demokraatia]]st ([[1861]] "''Considerations on Representative Government''").
19. rida:
== "Vabadusest" ==
Teos ilmus esmakordselt trükis [[1859]]. aasta alguses.
"Vabadusest" ([[inglise keel]]es "''On Liberty''") muutus peagi pärast ilmumist [[klassika]]ks. Milli ajal oli tema nägemus [[vabadus]]e piiridest uus ja radikaalne poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik [[doktriin]]. Essees "Vabadusest" sõnastaski Mill vabaduse piiride põhiprintsiibi – üksikisiku või isikute vabadust piiraku ainult võimalik kahju, mis selle vabaduse kasutamisest võib teis(t)ele inimes(t)ele sündida – ja kirjeldas selle printsiibi konkreetseid rakendusi.
Mill tunnistas, et kooseksisteerimiseks on vaja reegleid ja [[seadus]]i, kuid samas arvas, et ühiskond ei tohiks sekkuda asjadesse, mis puudutavad ainult inimest ennast. Vabadus on Milli jaoks üheaegselt hüve iseeneses ja teiste hüvede algallikas. Vabaduse paariline, peaaegu sama tähtis kui vabadus ise, on inimese individuaalsus. Need kaks on Milli arvates nii aineliste kui vaimsete väärtuste algallikad.
Tema [[positivistlik filosoofia]] rajaneb väitel, et [[tunnetus (filosoofia)|tunnetus]]e [[objekt]]iks saavad olla ainult [[aisting]]ud; [[mateeria]] on püsiv aistingute võimalus. Mill arendas [[induktiivne loogika|induktiivset loogikat]] ja sõnastas põhjuslike seoste uurimise meetodid. Milli [[liberalism]] tugineb [[utilitarism|utilitaristlikule]] põhjale ja vastandub [[John Locke|Locke]]'i klassikalisele [[loomulik õigus|loomulike õiguste]] liberalismile. Kuulus põhimõte, mille Mill oma teoses "Vabadusest" teatavaks tegi, on suunatud indiviidi vabaduse kaitseks tegutseda oma eesmärkide saavutamise nimel:
| |||