Artiklis "Morality, parents and children" väidab Rachels vanemate ja laste suhete näitel, et inimestel ei ole fundamentaalset moraalset alust eelistada neid, kellega neil on [[isiklik suhe]] (keda nad [[armastus|armastavad]]).
[[Mozi]] õpetas, et inimeste vahel peaks valitsema kõiki hõlmav armastus, mis ei tee inimeste vahel vahet. [[Konfutsianism|Konfutsianistid]] ([[MegziMengzi]]) leidsid, et see õõnestaks [[perekond]]a. Ka hiljem on levinud seisukoht, et [[moraal]] käib käsikäes [[erapooletus]]ega. Selle idee kriitikud viitavad näiteks sellele, et vanematel on erilised [[kohustus]]ed oma laste vastu, mida neil ei ole teiste laste vastu. Selline on ka üldine arvamus. Peale selle, vanemate hoiak oma laste vastu ei peaks tulenema mitte kohustusest, vaid armastusest, ja tundub, et ka moraal nõuab seda. [[John Cottingham]] ütleb: "Vanem, kes jätab oma lapse põlema sellepärast, et hoones on keegi teine, kelle tulevane panus üldisesse heaolusse tõotab olla suurem, ei ole kangelane; ta on (õigustatult) moraalse põlguse objekt, moraalne pidalitõbine." See kehtib ka teiste armastussuhete kohta: tundub, et moraal kui erapooletus on vastuolus armastusega.
