Erinevus lehekülje "Kraków" redaktsioonide vahel

Lisatud 119 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
P (www.e-krakow.pl)
 
=== Austria provintsilinn ===
[[Poola jagamised|Poola jagamiste]] käigus läks Kraków [[ Austria ertshertsogkond| Austria ertshertsogkonnale]]le [[Galiitsia]] provintsi. Järgnenud [[Kościuszko ülestõus]] ([[1794]]) sai lüüa ning [[PreisimaaPreisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] väed, mis selle maha surusid, röövisid tühjaks Poola kuninga varakambri, mida linnas hoiti.
[[Pilt:Wawel cathedral.PNG|thumb|left| [[Wawel]]i katedraali tornid Krakówis]]
[[Napoleon]] moodustas pärast kunagise Poola ala vallutamist [[1809]] [[Varssavi hertsogkondhertsogiriik|Varssavi hertsogkonnahertsogiriigi]], mis ei allunud naaberriikidele, vaid ainult Napoleonile. [[Viini kongress]] taastas [[1815]] Poola jagamise kolme riigi vahel, ainult Kraków sai [[vabalinn]]a staatuse. [[Krakówi Vabariik|Krakówi vabalinn]]a pindala oli 1164 km² ja võrreldes Rzeczpospolita kuni miljoni ruutkilomeetiga pole ükski tänapäeva Euroopa riik oma pindala nii drastiliselt muutnud.
 
[[1846]] toimus [[Krakówi ülestõus]], mille eesmärgiks oli laiendada Krakówi võimu ka teistele [[poolakad|poolakatega]] asustatud aladele. Ülestõus sai lüüa ja Krakówi vabalinn likvideeriti, see liideti taas Austriaga.
 
[[1866]] sai [[Austria-Ungari]] [[Austria–PreisiAustria-Preisi sõda|Austria–Preisi sõjas]] lüüa ning andis Galiitsiale autonoomia. [[Poola keel]] sai provintsi ametlikuks keeleks. Sellega oli poolakate olukord Austria-Ungaris märksa parem kui [[PreisimaaPreisi kuningriik|Preisi kuningriigis]]l või [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]]l. Kraków sai poolakate rahvusluse sümboliks ja kultuurikeskuseks. Seda hakati hüüdma poola ateenaks ja poola mekaks, sest poolakad käisid Krakówis linna ja rahva kuulsusrikka mineviku sümboleid vaatamas. Suure pidulikkusega tähistati [[Grünwaldi lahing]]u 500. aastapäeva, [[Saksa ordu]] lüüasaamist.
 
 
Sel ajal muutus Kraków moodsaks suurlinnaks, saades [[1901]] [[veevärk|veevärgi]] ja elektri[[tramm]]. (Varssavisse jõudsid elektritrammid alles [[1907]]). Sel ajal moodustati ka Suur-Kraków: ümbruskonna alad liideti administratiivselt linnaga. Seetõttu kahekordistus Krakówi elanikkond halduspiires 5 aastaga: [[1905]]. aasta 91 tuhandelt [[1910]]. aasta 183 tuhandele.
 
Pärast sõda on Krakówi elanike arv neljakordistunud. See on jäänud endiselt riigi kultuuripealinnaks. Linna ajalooline süda kanti [[1978]]. aastal [[UNESCO]] maailmapärandi nimekirja. Sama aasta [[16. oktoober|16. oktoobril]] valiti linna peapiiskop [[Karol Wojtyła]] esimeseks mitteitaallasest paavstiks üle 455 aasta.
 
 
==Linnaosad ja eeslinnad==
{{Euroopa kultuuripealinnad}}
 
 
[[Kategooria:Poola linnad]]
[[Kategooria:Kraków| ]]
Anonüümne kasutaja