Redaktsioon: 13. märts 2013, kell 17:58 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Robot: muudetud 32 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. november 2013, kell 13:32 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=jaanuar\|aasta=2008}} '''Ninaõõs''' ([[ladina keel]]es ''cavum nasi'') on paljude [[selgroogsed\|selgroogsete]] [[hingamisteed]]e valdavalt paariline algusosa.<ref>[[Meeli ~~Eest on ta~~Roosalu]]. ~~avatud~~''Inimese ~~sõõrmetega~~anatoomia'', ~~tagant toimub tagasõõrmete ehk~~Kirjastus [[~~koaanid~~Koolibri]]e, ~~kaudu~~lk ~~ühendus neelu ninamise~~121, ~~osaga. Ninaõõne kohale jääb eesmine koljuauk~~[[2010]], ~~alla~~ISBN ~~suuõõs,~~978-9985-0-2606-9.</ref> ~~külgmiselt~~Ninaõõnel ~~asuvad~~eristatakse ~~silmakoopad~~ninaesikut ja ~~ninakõrvalurked~~pärisninaõõnt. Ninaõõne [[anatoomia]], [[morfoloogia]], [[tsütoloogia]], [[füsioloogia]] ja [[patoloogia]] erinevad nii liigiti kui ka indiviiditi. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Siin toimub sissehingatava õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. Ninaõõne näärmeterikas ripsepiteeliga limaskest on paks ja tursub kergesti ärritajate mõjul (keemilised ained, infekstioon jne). ==Nina vahesein== Ninaõõs jaguneb vaheseina varal kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, alumine ja keskmine. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega. Urgete seinad on samuti vooderdatud limaskestaga, mis on ninaõõne limaskesta jätkuks. Ninakõrvalurked osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on ka hääle resonaatoriteks. Ninaõõs jaguneb vaheseina varal kaheks sümmeetriliseks pooleks. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. ==Ninakarbikud== {{Vaata\|ninakarbikud}} Ninaõõne külgmisel seinal on kummalgi pool kolm luulist [[ninakarbik]]ut<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus [[Koolibri]], lk 121, [[2010[[, ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>: * [[ülemine ninakarbik]] (''concha nasalis superior'') * [[keskmine ninakarbik]] (''concha nasalis media'') * [[alumine ninakarbik]] (''concha nasalis inferior'') (selle all avaneb [[pisarakanal]]). ==Ninakäigud== {{Vaata\|ninakäigud}} Ninakäigud, mis paiknevad ninakarbikute all jagavad ninaõõne omakorda kolmeks: [[ülemine ninakäik]] [[keskmine ninakäik]] [[alumine ninakäik]]. ==Ninaõõne sisesein== Ninaõõne näärmeterikas [[ripsepiteel]]iga [[limaskest]] sisaldab rohkesti [[limanäärmed\|limanäärmeid]] ja [[veresoon]]i. Limaskest on paks ja tursub kergesti ärritajate mõjul (keemilised ained, infektsioon jne). Ninaõõne tagaosa siseseinal paikneb haistmisepiteel. == Roomajatel == === Madudel === Veelise eluviisiga [[madu]]del paiknevad ninaõõne ees [[ninasõõrmed]], mis on varustatud isesuletavate ringiliste klappidega ja klapilaadeste kilbistega ([[veemadulased]]), mis sulgevad nii nina kui ka suu kui nad vee all ujuvad. Lisaks paiknevad merevees elavatel madudel ninaõõnes ninanäärmed (inglise keeles ''salt glands''), millede kaudu liigne [[sool]] väljutatakse. == Inimesel == === Asend === Eest on ta avatud ninasõõrmetega, tagant toimub tagasõõrmete ehk [[koaan]]ide kaudu ühendus [[neel]]u ninamise osaga. Ninaõõne kohale jääb eesmine [[koljuauk]], alla [[suuõõs]], külgmiselt asuvad [[silmakoopad]] ja [[ninakõrvalurked]]. Ninaõõs on ühendatud [[koljuluu]]de (ülalõua-, otsmiku-, kiil- ja sõelluus) õhkusisaldavate urgetega. Ninakõrvalurked on limaskestaga kaetud õhuruumid mis osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on ka hääle resonaatoriteks. == Vaata ka == [[nina]] [[ninahaigused]] [[ninaõõne histoloogia]] == Viited == {{viited}} == Välisallikad == [[Henry Gray]], "Anatomy of the Human Body". 1918. ''[http://www.bartleby.com/107/223.html 1b. The Organ of Smell Organon Olfactorius; The Nose]'', Veebiversioon (vaadatud 29.11.2013)<small> (''inglise keeles'')</small> Malcolm Peaker, J. L. Linzell,''[http://books.google.ee/books?id=dZk8AAAAIAAJ&pg=PA2&lpg=PA2&dq=salt+glands+and+nasal+cavity&source=bl&ots=B4JIiRqOVM&sig=26VZoSFkNC0u4HJdBM5uxHy7j5k&hl=et&sa=X&ei=0mSYUsfMD8XKhAfxiYHIBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=salt%20glands%20and%20nasal%20cavity&f=false Salt Glands in Birds and Reptiles]'', 1975, Cambridge University Press, ISBN 0 521 206294, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 29.11.2013)<small> (''inglise keeles'')</small> *Johannes Lang,''[http://books.google.ee/books?id=afNfhoxkDeoC&printsec=frontcover&dq=nasal+cavities+and+nose&hl=et&sa=X&ei=XGKYUoTzLaep0AWs_IHADQ&redir_esc=y#v=onepage&q=nasal%20cavities%20and%20nose&f=false Clinical Anatomy of the Nose, Nasal Cavity and Paranasal Sinuses]'', 1989, Georg Thieme Verlag, ISBN 3 13 7384 01, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 29.11.2013)<small> (''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Hingamiselundkond]]

Ninaõõs: erinevus redaktsioonide vahel