Alaska: erinevus redaktsioonide vahel

==Ajalugu==

Arvukad põlisrahvad asustasid Alaskat juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste sinnajõudmist. Tänapäeva Alaska kaguosas, [[Yukon]]is ja osas nüüdsest [[Briti Columbia]]st, rajasid [[tlingitid]] [[matriarhaat|matriarhaals]]e ühiskonna. Samas pirkonnas elasid [[haidad]], keda nüüd tuntakse nende ainulaadse kunsti poolest, ja [[tsimšid]], kelle arvukust kahandas järsult 1860ndate rõugeepideemia. Lääne- ja Edela-Alaskal elasid [[jupikid]], nende sugulased [[alutiigid]] aga Lõuna-Alaska keskosas. Sisemaa põhjaosas elanud [[gvitšinid|gvitšineid]] teatakse tänapäeval peamiselt nende sõltuvuse tõttu [[karibuu]]dest, kes tänapäeval elutsevad Arktika Riiklikus Loodusreservaadis (Arctic National Wildlife Refuge). North Slope'il ja Little Diomede'i saarel elavad [[inuitid]] (varasema nimega eskimod).

Eurooplased puutusid Alaskaga esmakordselt kokku [[1741]]. aastal, mil [[Vitus Bering]] juhtis Vene mereväe ekspeditsiooni. Kui tema meeskond naasis Venemaale, tuues kaasa maailma parimaks karusnahaks peetud [[merisaarmas|merisaarma]] nahku, alustasid väikesed karusnahakaupmeeste liidud retki [[Siber]]i rannikult Aleuudi saartele. Esimene püsiv Euroopa asustus rajati [[1784]]. [[1774]]–[[1800]] läkitas [[Hispaania]] rea ekspeditsioone Alaskale, kaitsmaks oma huve Põhja-Ameerika looderannikul. 1789. aastal rajati Nootka väina Hispaania asundus ja kindlus. Need ekspeditsioonid andsid nime sellistele paikadele nagu [[Valdez]], [[Bucareli väin]] ja [[Cordova]]. 19. sajandi alguses ja keskpaigas korraldas [[Vene-Ameerika Kompanii]] ulatusliku kolonisatsiooniprogrammi.