William Parry Murphy: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
9. rida:
== Teadustöö ==
[[1924]]. aastal viis Murphy koos kaastöötajatega läbi loomkatseid koertega. Ta lasi koertel verd välja voolata, et nad aneemiliseks muutuksid, ja proovis seejärel neile erinevaid toitaineid sööta, et nad paraneksid. Murphy avastas, et söötes aneemilistele koertele suurtes kogustes [[veis|veise]][[maks]]a, paranesid nad kiiremini kui teisi toitaineid manustades.
Minot ja Whipple proovisid seejärel võimalikke ravikomponente keemiliselt eraldada. Nad leidsid, et maksas leiduv [[raud]] toimib tervendavana verekaotuse tagajärjel tekkinud aneemia korral. Vahepeal aga kasutasid teised arstiteadlased juba maksa ka [[pernitsioosne aneemia|pernitsioosse aneemia]] raviks. Aktiivseks aineks ei peetud aga mitte rauda, vaid mingit tundmatut ainet, vesilahustuvat ekstrakti. Sellest nn maksas leiduvast vesilahustuvast ekstraktist õnnestus teadlastel hiljem (1948) eraldada [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]].
[[Maksadieet]] pernitsioosse aneemia raviks seisnes igapäevases toore veisemaksa<ref>E. B. Hart and J. Waddell, C. A. Elvehjem, H. Steenbock, Evelin Van Donk, Blanche M. Riising, Iron in Nutrition. VI. IRON SALTS AND IRON-CONTAINING ASH EXTRACTS IN THE CORRECTION OF ANEMIA, J. Biol. Chem. 1. May 1928, 77:777-795, lk 781. [http://www.jbc.org/content/77/2/777.full.pdf+html]</ref> söömises, kogused aga olid üsna suured, ning leidus ka selliseid patsiente, kes polnud võimalised enam toitu ise sööma. Kuid söötnud patsientidele igapäevaselt umbes 200–400 grammi tooret maksa, leidsid nad nende vereanalüüse uurides, et [[erütrotsüüt]]ide arv (ingl k RBC) suurenes märgatavalt.<ref>Paul R. Betz, Mark C. Carnes, ''American National Biography: Supplement 2'', Oxford University Press, lk 399-400, 2005, ISBN 978-0-19-5222202-9, [http://books.google.ee/books?id=wZczV8ZxgL4C&pg=PA399&dq=William+Parry+Murphy&hl=et&sa=X&ei=J-7eUca3NsS1tAbXxIFg&ved=0CDoQ6AEwAg#v=onepage&q=William%20Parry%20Murphy&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud (12.07.2013)]</ref>
Maksateraapia toimis ning 1926. aastal tutvustasid mõlemad uurijaid oma kliiniliste katsetuste tulemusi Ameerika Meditsiiniühingu Atlantic Citys peetud nõupidamisel. Selleks ajaks olid Minot ja Murphy edukalt ravinud 45 patsienti.<ref>[http://www.news.harvard.edu/gazette/1998/01.22/Red-BloodedDoct.html]</ref>
Murphy omakorda olevat kuulda võtnud ühe patsiendi nõuannet ning hakkas haigeid söötma "püreestatud" toore maksaga, kuid esialgu toitesondi kaudu. Edasi töötasid Murphy ja Minot ning [[Edwin Cohn]] välja kontsentreeritud vedela maksaekstrakti, mida tunti [[fraktsioon G]] nimetuse all.
<ref>[http://www.faqs.org/health/bios/69/William-Parry-Murphy.html]</ref>
Minot ja Murphy hilisem [[maksateraapia]] ehk ravi mitmete aneemia vormide korral seisnes peamiselt toorest maksast valmistatud tugevalt kontsentreeritud ekstrakti veenisisesel manustamisel, et saavutada maksimaalselt kiiret tervenemist.<ref>"William P. Murphy - Nobel Lecture: Pernicious Anemia". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 11 Jul 2013.[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1934/murphy-lecture.html]</ref>
| |||