Le Mans: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
parandasin skripti abil kriipsud
PResümee puudub
24. rida:
 
== Ajalugu ==
Inimasustuse alguseks loetakse umbes 4000. aastat eKr. Esimesed elanikud sarnasesid kelti hõimudele: Aulerc'id, hõim Loire ja Seine jõgede vahel. Neist saab oluline rahvas ehituses, [[põllumajandus]]es ja kaubanduses. Leiud on tõestanud nende kaubandusliku tähtsust, ning "raha" kasutusele võttu juba enne 1. sajandil e.m.a. Ka [[Cesar]]i märkmed 5000 Cenomanist Gaule sõja Vercingétorix' lahingus mis olevat veerand kogu lääne Gauli sõjaväest, annavad tunnistust piirkonna tähtsusest.
 
Esmamainitud geograaf [[Ptolemaios]]e poolt, kui Vindinium või Vindunum, mis on keldi päritolu nimi, kus ''Vindo'' tähendab "valge" või "hele", ja ''dunum'' tähendab "küngas" või "kindlus".
1–31.–3. sajandil muutub linna nimi veel ka Subdunum'iks, mille algus oli keltikeelne ja mis muutub läbi ladina keele prantsusepärasemaks, kuid mis tähendab « "Linn, kindluse jalamil »". Aulerci pealinnana on Le Mans tuntud ka kui Civitas Cenomanorum (Cenomani'de linn). Roomlased vallutasid linna 47 eKr, muutes selle Rooma provintsiks Gallia Lugdunensis. Jäljed [[3 saj. sajand]]il ehitatud amfiteaterist on tänaseni säilinud, üks osa rooma vannidest on tänaseni konserveeritud, paraku suurem osa rooma vannidest jäid 3 saj. sajandi keskel keerulise poliitilise olukorra tõttu ehitatud linnamüüride alla, mis on üks paremini omal kujul säilinud Gallo-Rooma linnamüüre Euroopas.
 
Maine pealinnana oli Le Mans tunnistajaks [[11. sajandisajand]]i võimuvõitlusetele Anjou ja Normandia hertsogi dünastiate vahel. Normandia hertsogi võiduga Maine üle, sai sellest ka tugipunkt [[William Vallutaja]]le Inglismaa vallutamisel 1066. aastal. Kuigi 1069. aastal linnaelanike ülestõusuga läks linna võim Hugh V 'ile (Anjou) kellest sai Maine hertsog, ning sama pärilusliini kaudu jäi Maine valitsema Anjou dünastia. Anjou Geoffrey V abiellus 17. juunil 1128. aastal, Le Mansi katedraalis Inglismaa-Mathilde'ga (William Vallutaja lapse-laps): liit, millest sai aluse Inglismaa kuninglik Plantagenet'e dünastia. Liidust 1130,. aastal sündinud [[Henry II|Henry II Plantagenet]] ristiti Le Mansi katedraalis ning 1154 päris ta ka Inglismaa trooni.
Plantagenet Impeeriumist sai suurim kuningriik, suurem kui [[Prantsusmaa kuningriik]] kuni 1189. aastani, mil Prantsuse kuningas [[Philippe Auguste]] alustab rünnakut Inglismaa vastu püüdes Le Mansi enda valdusse saada. Linn jääb [[Richard I|Richard I Lõvisüdame]] lese Navarra Bérangère kaasavaraks, kes veedab surema osa oma üksikust elust Le Mans'is ning kes on ka maetud linna lähedale tema enda rajatud l'Epau kloostrisse.
Iidsed Rooma müürid kaitsevad linna 1356 Lancastre rünnakute vastu [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] (1337–1453) alguses, kuid hiljem saab linn tunda kibedat kohtlemist, kuni 1448. aastani, mil läheb taas prantslaste valdusesse.
 
== Vaatamisväärsused==
49. rida:
 
== Populatsioon ==
Elanike arvuks loeti 2007. aastal 148 340. Mis tähendab, et Pays de la Loire's on Le Mans peale Nantes ja Angers'i kolmandal kohal, 16-l kohal Prantsusmaal.
 
== Geograafia ==
Le Mans on jõgede Sarthe ja Huisne ristumiskohas, u.umbes 220 km Pariisist ja 200 km Nantes. Geograafililiselt jääb Le Mans suurte ning tähtsate maanteede ristumiskohale Põhi-Lõuna: Calais-Bayonne( Inglismaa-Hispaania).
Linna pindala suuruseks on 52 km², mis on peale Nantes'i Prantsusmaa lääneosa üks suuremaid linnu.
 
== Majanduslik areng ==
59. rida:
1842 Ernest Sylvain Bollée loob kellade valamise tööstuse, millele järgneb rida suuri ettevötteid.
Tema poeg, [[Amedee Bollee]] tootis 1873. aastast alates mitu aurumasinat. 1896 saab valmis esimene bensiinimootoriga auto.
ValgustAastal näeb1906 katoimub esimene Prantsuse Grand Prix 1906, millest hiljem sünnib idee « "24tunni ralli «" loomiseks.
Lennunduse pioneerid vennad [[Vennad Wrightid|Wilbur ja Orville Wright]] tulitulid Bollee vendade kutsel Le Mansi katsetama lennukit « [[Flyer » Model A ]] mis tõusis õhku 8. augustil 1908. aastal.
 
== Välislingid ==