Ganda keel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Luganda keel''' või '''Ganda(Oluganda)''' on üks [[Uganda]] suurimaid keeli, mida räägib üle 16 miljoni inimese. Seda kõneldakse peamiselt kagus, [[Buganda]] provintsis, [[Victoria]] järve loodekaldal kuni [[Kyoga]] järveni ja [[Tansaania]] piiril. See keel kuulub [[Bantu]] harusse [[Nigeri-Kongo]] keelkonda(1). <ref name="Luts">[http://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language/ Luganda]<small>Vaadatud 25. novembril 2013</small></ref>

Luganda keelt räägib Buganda regioonis pea seitse miljonit inimest, see on Uganda üks enim räägitavaid keeli, olles teisel kohal peale inglise keelt ja eelnedes [[suahiili]] keelele.(2) <ref>[http://www.ethnologue.com/language/lug/ ethnologue]<small>Vaadatud 25. novembril 2013</small></ref>

Luganda keel ilmus kirjateksti 19. sajandi teisel poolel. Esimene luganda grammatika avaldati 1882, sellele järgnesid koheselt ka teiste tekstide avaldamised. Millest põhiosa olid kirjutanud misjonärid. Mitmeid erinevaid luganda õigekirja süsteeme hakati arendama peale seda.(3) <ref>[http://www.omniglot.com/writing/ganda.php/ omniglot]<small>Vaadatud 25. novembril 2013</small></ref>

Peamiseks tunnuseks luganda fonoloogias on selle kaksik konsonandid ja eristatav täishäälikute pikkus. Keele kõnelejad üldiselt nimetavad konsonandi geminatsiooni ja vokaali pikenemist kahe ilmingu samaks effektiks, mida nad kutsuvad lihtsustavalt „kahekordistav“ ja „rõhutav“.(1)

Luganda keel on ka tonaalne keel; silbi helikõrguse muutumine võib muuta ka sõna tähendust. Näiteks sõna kabaka tähendab „kuningas“, kui kõigil kolmel silbil on sama helikõrgus. Kui esimene silp oleks kõrgem, siis tähendus muutuks „väikene püüab“. <ref name="Luts">[http://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language#Phonotactics]</ref>

Kõigil viiel täishäälikul on kaks vormi; pikk ja lühike. Pärast kahte konsonanti on kõik häälikud pikad. Enne prenasaalset konsonanti on kõik häälikud pikad. Enne omadussõna on kõik häälikud lühikesed. Hääliku kvaliteet ei ole mõjutatav selle pikkusest. <ref name="Luts">[http://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language#Phonotactics]</ref>

Luganda on tonaalne keel,mis koosneb kolmest toonist; kõrge, madal ja langev. Langev võib esineda ainult sõna viimases silbis. Kõrged ja madalad võivad esineda igas kohas. <ref name="Luts">[http://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language#Phonotactics]</ref>

Nimisõnad; Omadussõnad; Tegusõnad; Määrsõnad; Omastavad sõnad. <ref name="Luts">[http://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language#Phonotactics]</ref>

Erinevus liht ja tegusõnade vahel on alati selge, lihtsõnad on kirjutatud ainsuses ja tegusõnad mitmuses. Erinevus lühikeste ja pikkade täishäälikute vahel on arusaadav hääldusest, lühikesed täishäälikud on alati kirjutatud ainsuses ja pikad on kirjutatud siis mitmuses kui nende pikkust ei saa tuletada kontekstist.Rõhk ja toon ei ole häälduses esindatud.(1) <ref name="Luts">[http://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language#Phonotactics]</ref>

Tavaline luganda tähestik koosneb kahekümne neljast tähest.(1)

Saagenda era ssaakuba ssimu-“Ma ei läinud ja ei teinud seda telefonikõnet.”(1) <ref name="Luts">[http://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language#Phonotactics]</ref>