Erinevus lehekülje "Kasutaja:Kristityvi/Tigree keel" redaktsioonide vahel

resümee puudub
* Kõnes arvukate kurguhäälikute kasutamine: farüngaalsed (neelu tagaseina ja keelejuure vahel moodustatavad) ja uvulaarsed (kurgunibu abil moodustatud) kaashäälikud <ref>[http://www.languages-study.com/semitic.html] Семитские языки</ref>
* Esineb sõnu, mida saab eristada vaid konsonantide pikkuse järgi (selliseid paare on üksikuid) <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Tigre_language] Tigre Language</ref>
 
 
==Grammatika eripärad==
Nt:
 
'''Arf''' – sa puhkad (m.s.)
 
'''Arfi''' – sa puhkad (n.s.)
 
'''Arfo''' – te puhkate <ref>[http://www.languages-study.com/semitic.html] Семитские языки</ref>
 
Nt:
 
'''Zahra ketab qerat''' – Zahra raamat ta luges (n.s.) – Zahra luges raamatut
 
'''Fkak jeridet qera''' – Fikak ajaleht ta luges (m.s.) – Fikak luges ajalehte <ref>[http://www.people.vcu.edu/~gasmerom/Eritrean_languages/tigre/lesen6.html] M. Kekia. Lesson 6, Word Order</ref>
 
Nt:
 
'''Mders''' – õpetaja (m.s.)
 
'''Mderset''' – õpetaja (n.s.) <ref>[http://www.people.vcu.edu/~gasmerom/Eritrean_languages/tigre/lesen1.html] Omar M. Kekia. Lesson 1, The Pronoun</ref>
 
 
See (''this'') -
 
'''Ela''' (n.s)
 
'''Eli''' (m.s) <ref>[http://www.people.vcu.edu/~gasmerom/Eritrean_languages/tigre/lesen14.html] Omar M. Kekia. Lesson 14, This, These, That, Those</ref>
 
'''Ela banderetna ta''' – See on meie lipp
 
'''Eli debr Abi tu''' – See mägi on suur <ref>[http://www.people.vcu.edu/~gasmerom/Eritrean_languages/tigre/lesen14.html] Omar M. Kekia. Lesson 14, This, These, That, Those</ref>
 
 
Naissoost sõnadel on tihti sufiks "t". <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Tigre_language] Tigre Language</ref>
 
'''adök''' (m.s); '''edghet''' (n.s) – eesel;
 
'''cöleb''' (m.s); '''cölbet''' (n.s) – koer;
 
'''cadma''' (m.s); '''cadmaiet''' (n.s) – ettekandja;
 
'''mamba''' (m.s) – lord, isand; '''mambait''' (n.s) – daam. <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Tigre_language] Tigre Language</ref>
 
 
Nt:
 
'''Reym''' – pikk (m.s.)
 
'''Reyam''' – pikk (n.s.) <ref>[http://www.people.vcu.edu/~gasmerom/Eritrean_languages/tigre/lesen2.html] Omar M. Kekia. Lesson 2, Pronouns</ref>
 
 
====Ainsus ja mitmus====
 
'''negus''' - kuningas; '''negüs''' - kuningad;
 
'''ualed''' - tüdruk; '''ualid''' - tüdrukud;
 
'''mähör''' - varss; '''amhur''' - varsad;
 
'''nebi''' - prohvet; '''nabiat''' - prohvetid;
 
'''beghät''' - lammas; '''avāghe''' - lambad;
 
'''hog''' - jalg; '''hanag''' - jalad;
 
'''ezen''' - kõrv; '''ésenz''' - kõrvad;
 
'''saat''' - tund; '''saatat''' - tunnid;
 
'''anöf''' - nina; '''anfotat''' - ninad;
 
'''hödai''' - pulm; '''hözuiom''' - pulmad;
 
'''ab''' - isa; '''avec''' - isad;
 
'''cochöb''' - täht; '''cauachib''' - tähed;
 
'''gāne''' - välismaalane; '''ganötat''' - välismaalased;
 
'''rass''' - pea; '''ares''' - pead;
 
'''sefes''' - käpp, kabi; '''atsfar''' - käpad, kabjad;
 
'''kaböd''' - kõht; '''acbud''' - kõhud. <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Tigre_language] Tigre Language</ref>
 
 
====Veel keelenäiteid====
 
'''ana''' - mina;
 
'''enta''' – sina (m.s);
 
'''enti''' – sina (n.s);
 
'''hötu''' – tema, see (m.s);
 
'''höti''' – tema, see (n.s);
 
'''hénna''' - meie;
 
'''öntu''' – teie (m.s);
 
'''öntön''' – teie (n.s);
 
'''höntom''' – nemad (m.s);
 
'''hötem''' – nemad (n.s). <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Tigre_language] Tigre Language</ref>
 
 
„Olema“
 
'''ana halleco (o) tu''' – mina olen; '''ihalleco''' – ma ei ole;
 
'''enta halleco (o) tu''' – sa oled (m.s); '''ihalleco''' – sa ei ole;
 
'''enti hallechi tu''' – sa oled (n.s); '''ihalleco''' – sa ei ole;
 
'''hötu halla tu''' – ta on (m.s); '''ihalla''' – ta ei ole (m.s);
 
'''höta hallet tu''' – ta on (n.s); '''ihallet''' – ta ei ole (n.s);
 
'''henna hallena tu''' – me oleme; '''ihallena''' – me ei ole;
 
'''entum hallecum tu''' – teie olete (m.s); '''ihallecum''' – teie ei ole (m.s);
 
'''entim hallechen tu''' – teie olete (n.s); '''ihallecum''' – teie ei ole (n.s);
 
'''hötön hallaa tom''' – nemad on (m.s); '''ihallao''' – nemad ei ole (m.s);
 
'''hötön halleia ten''' – nemad on (n.s); '''ihallao''' – nemad ei ole (n.s). <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Tigre_language] Tigre Language</ref>
 
 
„Olema“ minevikuvorm
 
'''...alco''' – ma olin; '''iálco''' – ma ei olnud;
 
'''...alca''' – sa olid (m.s); '''iálca''' – sa ei olnud (m.s);
 
'''...alchi''' – sa olid (n.s); '''iálca''' – sa ei olnud (n.s);
 
'''...ala''' – ta oli (m.s); '''iála''' – ta ei olnud (m.s);
 
'''...alet''' – ta oli (n.s); '''iállet''' – ta ei olnud (n.s);
 
'''...alma''' – me olime; '''iálna''' – me ei olnud;
 
'''...alcum''' – sa olid (m.s); '''iálcum''' – sa ei olnud (m.s);
 
'''...alchen''' – sa olid (n.s); '''iálcum''' – sa ei olnud (n.s);
 
'''...alan''' – nad olid (m.s); '''iálou''' – nad ei olnud (m.s);
 
'''...alaia''' – nad olid (n.s); '''iáleia''' – nad ei olnud (n.s). <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Tigre_language] Tigre Language</ref>
 
 
„Omama“
 
'''Uoro chitab bi-e''' – Mul on raamat
 
'''Uoro chitab bö-ca''' – Sul (m.s) on raamat
 
'''...be-chi''' – sul (n.s) on
 
'''...bu – tal''' (m.s) on
 
'''...ba''' – tal (n.s) on
 
'''...be-na''' - meil on
 
'''...be-cum''' – teil (m.s) on
 
'''...be-chin''' – teil (n.s) on
 
'''...bom''' – neil (m.s) on
 
'''...ben''' – neil (n.s)on <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Tigre_language] Tigre Language</ref>
 
 
„Omama“ minevikuvormis naissoost nimisõnaga
 
'''Hatte bēt álet-ölie''' – mul oli maja
 
'''Hatte bēt álet-ölca''' – sul (m.s) oli maja
 
'''...el-chi''' – sul (n.s) oli maja
 
'''...álet-öllu''' – tal (m.s) oli
 
'''...el-la''' – tal (n.s) oli
 
'''...álet-ölma''' – meil oli
 
'''...álet-elcum''' – teil (m.s) oli
 
'''...el-cön''' – teil (n.s) oli
 
'''...álet-ölum''' – neil (m.s) oli
 
'''...álet-ölen''' – neil (n.s) oli <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Tigre_language] Tigre Language</ref>
 
==Arvsõnad 1-10==
 
Anonüümne kasutaja